Aivar Arak
kanneldaja, kandleõpetaja ja kultuurikorraldaja
“Olen lihtne pillimees – kandlemängija. Lapsepõlvekodus oli ikka kuulda pillimängu, isa viiulil ja sugulased kandlel ja lõõtspillil. Eks sealt siis eeskujudki. Kannel aga hakkas rohkem hinge külge kinni. Ja kui siis ükskord omale rahvakandle sain, võtsin ta sülle niimoodi, kuidas mulle mugav tundus. Kuigi sugulane mängis katmistehnikas, kõrgemad noodid enda poole. Mina vastupidi. Tuleb välja, et niimoodi saab mängida küll. Praegusel ajal edastan oma mänguvõtteid ka õpilastele. Minu rahvamuusika huvi sai alguse isalt, nüüd olen ise see isa, kellelt huvi on kandunud pojale. Ja nii me siis kolme põlvkonna ansamblina olemegi ka siin-seal esinenud. (Ja mu ema ütleb, et laval on kolm poega, kaks isa ja üks vanaisa…).”