2018. aastal tähistame Euroopa kultuuripärandiaastat

2018. aastal tähistame Euroopa kultuuripärandiaastat

2018. aastal pööravad kõik Euroopa riigid oma tähelepanu kultuuripärandile – algas Euroopa kultuuripärandiaasta. See on hea võimalus tõsta esile rikkalik kultuuripärand viisil, mis innustaks ainelist kultuuripärandit väärtustama ja vaimset kultuuripärandit edasi kandma.

Kas teadsid, et seto lauluema Anne Vabarnalt on kirja pandud rohkem kui 150 000 värssi, samas kui Homerose eeposes „Ilias“ on umbes 15 700 värssi? Oma vanavanaema pärimuse on maailma lavalaudadele eredalt särama viinud aga meie tuntud pärimusmuusik Jalmar Vabarna.
Kultuuripärand ei ole ainult minevikust pärit mälestus, see on ka meie tuleviku tugisammas.

Saabuval aastal on kogu Euroopas erilise tähelepanu alla võetud just noored – et meil jätkuks pärandi edasikandjaid ning et nad teadvustaksid kultuuripärandi rikkust. Pärand saab olla ka kaasaegne, trendikas, inspireeriv, rikkalik, meid eriliseks muutev ja kaasahaarav.

Kultuuripärandist saab inspiratsiooni, et tõusta tähena maailmalavadele nagu näiteks ansambel Trad.Attack!. Elamusi saab pakkuda kasutades Eesti toidupärandit või inspireerituna maastikest ja mustritest pakkuda ihaldusväärset moekunstis.

Kultuuripärandiaasta sündmuste kavast leiab osalemisväärset seminaridest digipärandikogumisaktsioonideni, folgilahvkast sanditamistraditsioonideni, militaarpärandimatkadest muinasjutuõhtuteni.

Euroopa Komisjoni algatatud Euroopa kultuuripärandiaasta eesmärk on julgustada inimesi tutvuma Euroopa rikka ja mitmekesise kultuuripärandiga, väärtustama selle eripära ning märkama kultuuripärandi rolli ühiskonnas laiemalt.

Euroopa kultuuripärandiaasta tegevusi koordineerib Eestis Muinsuskaitseamet koostöös Eesti Folkloorinõukoguga. Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie sõnul on aasta mõte innustada inimesi väärtustama nii vaimset, digitaalset kui ka ainelist pärandit. „Aasta sündmused ja ettevõtmised on suunatud tänasesse päeva ja praegustele kultuurikandjatele, sest ainult nii saab minevik tähenduse ja uue kasutuse,“ ütles Raie. „Eesti ja Euroopa ajalugu on rikkalik, inspireeriv ja kaasahaarav alus meie tänastele tegevustele igas valdkonnas,“ rõhutas Raie.

Rahvusvaheliselt avati Euroopa kultuuripärandiaasta 7. detsembril 2017 Milanos toimunud Euroopa kultuurifoorumil, kus kõneles ka Eesti kultuuriminister Indrek Saar. Tema sõnul ei ole Euroopa pelgalt majandus ja ühtne turg, vaid samavõrra meie looming, kultuur ja pärand. „Kultuur on endiselt meie olemise alustala, meie identiteedi ja kuuluvustunde kujundaja ning mängib olulist rolli sidusa ja kaasava ühiskonna ehitamisel,“ ütles minister.

Euroopa kultuuripärandiaasta leiab aset Eesti jaoks märgilisel aastal, mil tähistame Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva. Minister Saar toonitas Milanos veel, et praegu on võtmeülesanne tagada inimestele parem digitaalne ligipääs kultuurile, teisalt tuleb tõhusamalt kaasata publikut kultuuri loomisesse, talletamisesse ja kasutamisse. „Euroopa kultuuripärandiaasta aitab veelgi paremini teadvustada publiku kaasamise olulisust, et meie kultuur ja pärand oleksid jätkuvalt vitaalsed ja kõnetavad,“ rõhutas Saar.

Euroopa kultuuripärandiaasta võttis teatepulga üle laste- ja noorekultuuri aastalt 28. detsembril filmimuuseumis toimunud üleandmissündmusel.

Loe rohkem: www.parandiaasta.ee
Facebookis: https://www.facebook.com/kultuuriparandiaasta/

Kommenteerimine pole lubatud