Eesti Folkloorinõukogu andis välja kaks pärimuskultuuripreemiat

top feature image

Eesti Folkloorinõukogu andis välja kaks pärimuskultuuripreemiat

Tänasel Eesti Folkloorinõukogu aastapäevakonverentsil anti välja kaks pärimuskultuuri preemiat. Pärimuskultuuri auhinna Teotugi pälvis Eesti kandlemängutraditsioonide hoidja ja arendaja Tuule Kann ning folkloorikuraatori stipendiumi Eesti Folkloorinõukogu Hiiumaa folkloorikuraator Helle-Mare Kõmmus.
„Pärimuskultuuri auhinnaga Teotugi tunnustame pärimuskultuuri kandjat, kelle tegevus aitab mõtestada ja väärtustada pärimust kui elu loomulikku osa ning kes eeskujuna innustab ka teisi enda ümber pärimusega tegelema,“ ütles Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees Kati Taal. „Folkloorikuraatori stipendium on tunnustus vabatahtliku töö eest koostöös Eesti Folkloorinõukoguga,“ ütles Taal.
Nii Tuule Kann kui Helle-Mare Kõmmus on pikki aastaid pühendunud pärimuse hoidmisele ja järeltulevatele põlvkondadele edasiandmisele.
Tuule Kann pälvis pärimuskultuuri preemia Teotugi väljapaistva tegevuse eest kandlemuusika traditsioonide hoidmisel ja arendamisel ning Eesti kandlemängijate esiletõstmise ja mängustiilide jäädvustamise eest. Helle-Mare Kõmmus on aastaid vabatahtlikuna panustanud Eesti Folkloorinõukogu töösse, osaledes möödunud aastal Hiiumaal toimunud eelarvamusfestivali ettevalmistamises ja läbiviimisel, esindades oma juhendatava folkloorirühmaga Eestit Leedus toimunud rahvusvahelisel folkloorifestivalil Baltica ja osaledes aktiivselt teisteski Eesti Folkloorinõukogu ettevõtmistes.
Rahvamuusik, kandlemängija ja ERRSi rahvamuusikamentor Tuule Kann on õppinud kromaatilist kannelt Eestis ja Leedus, täiendanud end Soomes. Teiste kandletüüpidega on tutvunud praktilise töö käigus, siinkohal peab oma eeskujudeks traditsioonilisi kandlemängijaid nii Eestis kui naabermaades. Tuule on väikekandle taastulemise üks tähtsamaid mõjutajaid. Viimasel viiel aastal on ta aktiivselt osalenud Eesti Folkloorinõukogu poolt ellu kutsutud rahvakandlemängijate kaardistamise töörühmas. Tuule on esinenud populaarteaduslike ettekannetega nii Eesti kui teiste kandlemaade erialakonverentsidel, ta on osalenud erinevate ansamblite tegevuses (Eesti Keeled, Üsna Vaikne Duo, Suurõ Pilvõ, Kannelkond, Tuulekandled jne).
Helle-Mare Kõmmus on kogu oma täiskasvanuelu tegelenud Hiiumaal pärimuskultuuri hoidmisega, ja järeltulevatele põlvkondadele edasiandmisega. Helle-Mare on maakonna folkloorikuraator, Laulu- ja Tantsupeo SA Hiiu maakonna kuraator, Hiiumaa Loovisikute Vabaühenduse Liige ja Hiiumaa Käsitööseltsi toetajaliige, juhendab naisrühma Kohvilähkrid, segarühma Taidelaid ja naiste võimlemisrühma.
Pärimuskultuuripreemiat Teotugi annab Eesti Folkloorinõukogu välja teist korda, eelmisel aastal pälvis auhinna tuntud pärimusmuusik Lauri Õunapuu. Käesoleva pärimuskultuuripreemia Teotugi aasta nominentideks olid veel hiiu keele eest seisev Järvi Lipasti; Lihula lilltikandi uurija, tutvustaja, arendaja ja õpetaja ja lilltikandi meister Maie Roos; Muhu pärimuskultuuri edendaja Irena Tarvis; MTÜ Virumaa Pärimuse Sõbrad pärimustantsu festivali „Pärimuse Pundar“ korraldamise eest; rahvamuusik ja pilliõpetaja Katrin Soon ja kandlemeister Mihkel Soon; pärimuskultuurialaste raamatute autor Anne Trei, Mooste rahvamuusikakooli direktor, etnomusikoloog Krista Sildoja; pärimusultuuri edendaja Mikk Sarv; jutuvestja Piret Päär; Laulasmaa Kooli lasteaeda pärimussuuna looja Piret Arikainen; Karksi-Nuia Muusikakooli direktor ja Lõõtsavägilaste juht Margus Põldsepp; senise tegevuse eest Eesti pärimuskultuurimaastikul MTÜ Sabatants; Vigala valla ja Rapla maakonna folkloori ja pärimuskultuuri asjatundja Krista Tõldmaker; rahvamuusik, kandlemängija ja ERRSi rahvamuusikamentor Tuule Kann. Auhinna saaja otsustas Eesti Folkloorinõukogu juhatus.
Folkloorikuraatori preemiat vabatahtliku folkloorialase töö tunnustamiseks on Eesti Folkloorinõukogu andnud välja aastaid, auhinna saaja otsustab Eesti Folkloorinõukogu juhatus.
500 euro suurune pärimuspreemia Teotugi ja 1000 euro suurune folkloorikuraatori preemia anti laureaatidele üle Eesti Folkloorinõukogu aasapäevakonverentsil 24. märtsil. Auhinna väljaandmist toetas Kultuurkapital.
Eesti Folkloorinõukogu valdkondliku keskseltsina on folklooriliikumise eestvedaja ja arendaja, kelle eesmärgiks on väärtustada pärimuskultuuri ja hoida selle järjepidevust.

Comments are closed.