Ilmus rahvakandlemängija Heino Sõna kaksikplaat

Ilmus rahvakandlemängija Heino Sõna kaksikplaat

15. detsembril algusega kell 14 esitlesid Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Folkloorinõukogu Tallinnas rahvakandlemängija Heino Sõna kaksikplaati.

Heli- ja videokogumik „Kandlemängija Heino Sõna“ annab ülevaate tänapäeva ühe tuntuma Eesti pillimehe repertuaarist, loomingust ja koostööst teiste kanneldajatega. CD- ja DVD-plaati ning tekstivihikut sisaldavas väljaandes on esindatud paremik Heino Sõna repertuaari kuuluvatest pillilugudest ja lauludest. Sarja „Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist“ 12. väljaandena ilmuva kogumiku idee pärineb Tuule Kannilt, kes soovis koos õpilastega teha Heinole kingituse tema 80ndaks juubeliks.

Sündmus toimub Tallinnas, Vene tänav 6 Eesti Rahvaluule Arhiivi loengusarja „ERA tuleb külla“ raames. Kell 14 algaval esitlusel räägivad kaksikplaadist selle koostajad Tuule Kann, Kaisa Nõges ja Eva Väljaots. Pilli mängib Heino Sõna koos oma õpilastega.

Heliplaadil kõlavad nii Heino isalt saadud pillilood, eri põlvkondade pillimeestelt ja meediast õpitud viisid kui ka kandlemängija omalooming. Videoplaadil avaldatud kontsertsalvestused näitavad hästi tema hoogsat esinemisstiili ja vahetut suhtlemist publikuga. Heino Sõnaga salvestatud õpitoad-vestlused annavad ettekujutuse pillimehest kui kogenud kandleõpetajast, tema mänguvõtetest ja õpetamismeetoditest. Palad mängisid sisse Heino Sõna, Tuule Kann, Kaisa Nõges, Eva Väljaots, Leanne Barbo ja Sigrid Vinn aastatel 2016–2017 Eesti Kirjandusmuuseumis ja Viljandi Vabas Waldorfkoolis.

Plaadikomplekti 32-leheküljelise vihiku koostasid Tuule Kann, Kaisa Nõges ja Eva Väljaots. Väljaande tekstivihiku toimetasid Helen Kõmmus, Janika Oras ja Kanni Labi, inglise keelde tõlkis tekstid Maris Andreller, toimetas Olga Ivaševitš. Heli- ja videopalad salvestasid ja valmistasid väljaandmiseks ette Jaan Tamm ja Janno Simm. Väljaande kujundas ja küljendas Kadri Roosi. Projekti juhtis Ene Lukka-Jegikjan.
Heino Sõna kaksikplaadi kirjastasid koostöös EKM Teaduskirjastus ja Eesti Folkloorinõukogu. Plaadi väljaandmist toetasid Rahvakultuuri Keskuse programm „Mulgimaa pärimuslik kultuurikeskkond”, Haridus- ja Teadusministeerium (IUT 22-4), Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).

Kommenteerimine pole lubatud