Rahvakandle mängijate kaardistamise ja jäädvustamise töörühm

2012. aastal käivitus Eesti Folkloorinõukogu initsiatiivil rahvakandlemängijate kaardistamine ja jäädvustamine üle Eesti ja väliseestlaste hulgas. Selleks moodustati vabatahtlikest huvilistest koosnev töörühm, kuhu kuulusid rahvakandle õpetajad, mängijad, uurijad ja väärtustajad Tuule Kann, Pille Karras, Krista Sildoja, Tarmo Kivisilla, Juhan Uppin, Ene Lukka-Jegikjan, Sirje Voitka, Leanne Barbo, Pille Nagel, Guldžahon Jussufi, Helen Kõmmus, Elo Kalda. Hiljem lisandus Ain Haas väliseestlaste esindajana. Tulemuslik koostöö toimus ka Õie Pärteli, Kadri Lepassoni, Kaisa Nõgese, Eva Väljaotsa, Lille Tali, Anu Soonega. Igor Tõnurist oli lahkelt abiks väärtusliku nõustajana.

Töörühma eesmärgid:

  • Rahvakandlemängijate kaardistamine ja jäädvustamine piirkondade kaupa.
  • Saadud andmete põhjal rahvakandlemängijate ja kannelde nimestiku ning ülevaatliku teatmiku koostamine.
  • Rahvakannelt puudutavate teadus-, üliõpilas- jmt töödest ülevaate saamine.
  • Paikkondlike kandlepäevade organiseerimine.

Sujuvalt lisandus rahvakandle õppe korraldamine koduõppe raames heas koostöös Eesti Pärimusmuusika Keskusega. Mänguvormis olevatest mängijatest on saanud head õpetajad, nagu Heino Sõna Mulgimaalt, Harri Lindmets Võrumaalt, Kalle Vassila Tartumaalt ja Valdek Lehes Põlvamaalt.

Kaardistamise ja jäädvustamise käigus tekkis suurepärane võimalus kohtuda ehedate rahvapillimängijatega. Nende mängu oli võimalik jälgida ning teha heli- ja videosalvestusi. Kõiki kandleid pildistati, mõõdeti ning nende häälestus fikseeriti. Peale hetkel tegutsevate rahvakandle mängijate kaardistamist ja jäädvustamist koguti infot endisaegsete kanneldajate ja meistrite kohta  ning andmeid nende pillidest jooniste, piltide ja mälestuste näol, et pärandada need teadmised edasi meie tulevastele põlvedele.

Päkarauakandlemängijate, eelkõige Aksel Tähnase, jälgedes Tartumaal Järvseljal ja Ahunapalus liikusid Tuule Kann ja Tarmo Kivisilla kohaliku pärimusteadja Ene Runteli juhatusel ja kogutud andmete põhjal. Nii jõuti veel mitmete inimesteni, kellel on kodus päkarauakandleid, aga nad ei mängi neid enam. Samuti leiti inimesi, kes veel mäletasid ja olid võimelised mängima, nagu Johannes Arike Järvseljalt ja Jangada Enno ja Eo- Rinaldo Männiste Põlvast. Nii selgus, et siinkandis ei olnudki vaid üks silmapaistev pillimees Aksel Tähnas, vaid veel terve rodu ka teisi päkarauakandle mängijaid. See oli ülimalt rõõmustav avastus.

Tänu sellele korraldati 2013. aasta septembris Moostes päkarauakandlele pühendatud päev, kuhu kogunesid praegused mängijad Järvseljalt, Põlvast ja Tallinnast. 2014. aasta augustis toimusid Järvseljal juba rahvusvahelised päkarauakandle mängijate õppepäevad. Osalesid ka Leedu, Läti ja Soome kandlemängijad ja -uurijad.

2015. aasta augustis Räpinas toimunud Kaika suveülikoolis tutvustasid päkarauakandle mängu traditsiooni Tuule Kann, Juhan Uppin, Tarmo Kivisilla, USAst Ain Haas, Helen Kõmmus. Eriline tähelepanu oli Järvseljalt pärit päkarauakandle mängijal Johannes Arikesel, kes valdab kohalikku mängustiili. Kontserdil mängiti tunnustatud pillimeeste ja pillimeistrite Aksel Tähnase, Elmar Luhatsi ja Heino Poska pillidel.

Töörühma tegevuse ühe osana toimusid paikkondlikud rahvakandlepäevad, kus sai täpsemalt kuulda sellest eripärasest ja veel elavast traditsioonist ning kohtuda ehedate rahvapäraste kandlemängijatega, kaardistades ja jäädvustades sel viisil hetkeseisu. 14. jaanuaril 2013. aastal toimus Vanalinna Muusikamajas August Pulsti 124. sünniaastapäeva tähistamine. Seal esinesid rahvakandlemängijad Aivar Arak Raplast ja Jüri Mänd Sauelt. Kohal oli ka Elmar Limbo poeg Ahti Indov, kes jagas oma mälestusi isa mängust ja pillidest. Sama aasta 6. juulil toimus Tallinnas rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica raames kohtumine “Mees ja tema kannel”, kus kohtusid kolm tänapäeval tunnustatud mängijat Heino Sõna Karksi-Nuiast, Aivar Arak Raplast ja Andres Abro Harjumaalt (Saku vallast), et näidata eesti kannelde mitmekesisust ja demonstreerida oma virtuoosset mängutehnikat. 2014. aastal korraldati rahvakandlepäevad veel Keilas ja Tartus, kus astusid üles nii kohalikud kui kaugemalt tulnud kandlemängijad. 2015. aasta maikuus toimus rahvakannelde väljanäitus Tallinnas, kus osalesid nii pillimehed oma vanade pillidega kui pillide omanikud, nagu Arno Sooäär poeg Jaak Sooäärega Tallinnast. Näha ja kuulda sai 12 erinevat kannelt. 17. märtsil 2018. aastal korraldati Viru-Jaagupis kandlepäev, kus esinesid kohalikud rahvamuusikud Anu Soone juhendamisel, lisaks üksikud pillimehed nagu Heino Jäger ja Silvia Põldme. Ameerikast jõudis tagasi oma sünnikohta Valter Raudkivi meisterdatud kannel, mis asub nüüd eksponaadina Viru-Jaagupi muuseumis.

Detsembris 2017 valmis töörühma eestvedamisel ning koostöös Eesti Rahvaluule Arhiiviga kaksikplaat rahvakandlemängija Heino Sõna pillilugudest „Kandlemängija Heino Sõna“(Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist, 12). CD-DVD heli- ja videopalad salvestati nii üksinda kui koos teiste muusikutega ajavahemikul 2016 – 2017.

Töörühma liikmete poolt kogutud välitöömaterjalid audio- ja videosalvestuste ning fotodena anti üle Eesti Rahvaluule Arhiivi. Talletatud materjalide hulgas on pillilugusid, mängutehnikat, vestlusi, mälestusi, fotosid ja kirjapanekuid kandlemängijatelt, -meistritelt ja nende järeltulijatelt, pillide omanikelt ja kandleliikumise eestvedajatelt. ERAsse anti üle 77 tundi helisalvestusi ehk 418 helivõtet formaatides mp3 ja wav, 25,5 tundi videosalvestusi ehk 185 videovõtet formaatides mp4, mov ja wmv, 1374 digitaalset fotot formaadis jpg.

Antud väljaande eesmärgiks on anda ülevaade 20. – 21. sajandi eesti rahvakandle mängijatest ja -meistritest. See on eriline väljaanne, kuna hõlmab lisaks kodueesti kandlemängijatele ja -meistritele ka väliseestlasi. Selline lahendus aitab luua tervikpilti rahvakandle arengust nii Eestis kui välismaal. Tänu Ain Haasa saadetud suurepärastele materjalidele väliseestlaste kohta sai see võimalikuks. Osa pillimängijaid täitsid tema küsimustiku 1995. aastal, teisi on ta näinud mängimas üritustel, kolmandaid on mainitud väliseesti ajalehtedes või teiste mängijate kirjades ja vestlustes.

Niisiis sisaldab raamat 100 kandlemängija ja -meistri andmeid (82 kodu- ja 18 väliseestlast). Raamatus esitatud nimekiri ei hõlma kaugeltki kõiki kandlemängijaid ja -meistreid.  See on vaid väike osa meie rahvamuusika ajaloost. Töö sisaldab materjali Harjumaa (18), Ida-Virumaa (2), Järvamaa (1), Lääne-Virumaa (3), Põlvamaa (6), Pärnumaa (2), Raplamaa (5), Saaremaa (12), Tartumaa (11), Valgamaa (10), Viljandimaa (1) ja Võrumaa (11) kandlemängijate ja -meistrite kohta. Eraldi peatükina on esitatud välis-eesti kanneldajad ja meistrid – 18 (USA, Austraalia ja Rootsi eestlased).

Kokku: 100 (nendest 73 meest, 27 naist ning 24 meistrit).

 

Töörühma juhtliikmed:

Ene Lukka-Jegikjan

ene.lukka@gmail.com

 

Guldžahon Jussufi

guldzahon@gmail.com

 

Tuule Kann

tuule@colleduc.ee