2020 Saaremaal

PÄRITUD VÄÄRTUSTE ÖÖPÄEV 2020
SAAREMAA

Foto: Rene Jakobson

Päritud Väärtuste Ööpäev toimub 13.-14. juunil 2020  Saaremaal. Enam kui 24 tunni jooksul toimuvad pärimuskultuurialased loengud, töötoad, arutelud ja vestlusringid ning selgitatakse huvipakkuvate teemade hetkeseis ja tulevik. Arutelusid juhivad valdkonna silmapaistvad teoreetikud, praktikud ja mõtestajad. Programm on sündinud koostöös Eesti Folkloorinõukogu Saaremaa folkloorikuraatoritega – Krista Lember, Mari Lepik ja Helje Raaper.

Põhitegevused toimuvad Sõrves, Torgu seltsimajas ja ilusa ilma korral seal juures õues, kus meid võõrustavad sõrulased eesotsas Mari Lepikuga. Samuti teeme peatuse Nasval ja Mustjalas.

Päritud Väärtuste Ööpäev 2020 tegevused:

  • Mareli Rannap on rahvarõivameister, kes töötab Saaremaa muuseumis rahvarõiva nõuandekojas. Päritud väärtuste ööpäeval teeb ta sissejuhatava loengu Saarema eri kihelkondade rahvarõivastest.
    Külastame rahvarõiva kooli lõpuüritust, kus meistrid koostöös spetsialistidega tutvustavad värskelt valminud autentseid Saaremaa rahvarõivaid.
  • Jaan Õispuu tutvustab saarlaste murrakut ja selle eripärasid läbi aja. Jaan Õispuu on eesti keeleteadlane, kes lisaks saarte murrakute uurimisele on spetsialiseerunud Karjala keelele.
  • Mari Lepik on eesti folklorist, pärimuskultuuri spetsialist, kes on oma kodukandi pärimuskultuuri eestvedaja. Uurib kohalikke traditsioone, juhib kohalikku folkloorirühma Ammuker, kogukonna sädeinimene, kes on andnud välja ka “Sörulase aabitsa”. Päritud väärtuste ööpäeval teeb Mari ettekande “Edukas reanimatsioon ning kultuurikooljad kogukonnas, Sõrve pärimuskultuuri äratustöö näitel”. Ta koostab ja kannab ette loengu Sörvemaa Pärimuse Seltsi viimase kümne aasta tegemistest Sõrvemaal. Seltsi eesmärgiks on kohaliku põliskultuuri püsimajäämine ning juttu tuleb, mis on seni tehtud, õnnestumistest ning ebaõnnestumistest ning sellest missuguseid mõjusid seltsi tegevus sealses kogukonnas on avaldanud.
  • Merit Karise tutvustab Saarema sokujooksmise kombestikku, mis on ka kantud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. Saaremaal on paiguti tänini elujõus kristluse-eelne sokujooksmise komme: sokuks maskeerunud mees käib koos saatjatega uusaastaööl perest perre, mökitab, puksib, tantsib, soovib uueks aastaks õnne.
    Folkloorirühm Ammukeri eestvedamisel õpime valmistama Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse kuuluvaid Saaremaised toite – paldid, pannileivad ja limbusupp. Samuti tutvustavad ja esitavad nad meile õhtul Sõrve laule, tantse ja mänge, mida saame ka õppida ja ise kaasa teha.
  • Pille Venda on malide meister Mustjalas. Malideks nimetatakse Saaremaa naiste rahvariide vestide – liistikute ehk abude – ees olevaid kaunistusi. Nende valmistamine on kantud ka Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. Pille räägib malide valmistamise traditsioonist ning näitab kuidas mailisid tehakse.
  • Helje Raaper on olnud aastakümneid Mustjala lasteaed-põhikooli klassiõpetaja, Mustjala laste folkloorirühma Sõluk ja Mustjala rahvamaja naisrahvatantsurühma Kuldking juhendaja. 2007. aastal pälvis ta Saare maavalitsuse teeneteplaadi. Helje andnud suure panuse Mustjala murde ja Saaremaa pärimuse järjepidevuse hoidmisel ja edasikandmisel. Päritud väärtuste ööpäeval tutvustab Helje oma kogutud Mustjala lugusid ja regilaule, ning kindlasti saame ka ühiselt kaasa laulda.

Täpse ajakava ja registreerimisinfo leiate peagi Eesti Folkloorinõukogu kodulehelt: www.folkloorinoukogu.ee.