Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts kutsub tänavusel rahvusvahelisel tantsupäeval, 29. aprillil tantsima Põhja-Eestis, Saaremaal, Muhumaal ja Setumaal levinud tantsu “Tuustepp”. Kogutud tantsukirjeldused on leitavad raamatust: Heino Aassalu, Pill Luht, Kristjan Torop “Vanad seltskonnatantsud” (lk 118-124).
Alates 1982. aastast tähistatakse aprillikuu lõpus üle maailma rahvusvahelist tantsupäeva. Selle traditsiooni on ellu kutsunud UNESCO rahvusvaheline tantsunõukogu, et tähistatada prantsuse tantsija ja ballettmeistri Jean-Georges Noverre’ sünnipäeva. Jean-Georges Noverre’ (1727 – 1810) loetakse akadeemilise koreograafia alusepanijaks.
Rahvusvaheline tantsupäev aitab tuua tantsukunsti lähemale igale inimesele ning anda võimaluse kõigile huvilistele tantsimisest või tantsusündmusest osa saada. Viimased 17 aastat on päeva tähistatud ka Eestis ühistantsimisega. Uurisime ERRSi juhilt, Karel Johannes Vähilt, millised tantsud valituks osutuvad ja kuidas tähistatakse tantsupäeva mujal.
Mille põhjal valitakse välja igal aastal ühistantsimiseks sobiv tants?
“Oleme kutsunud kollektiive või ka lihtsalt huvilisi üles tantsima ühte Eestis levinud pärimustantsu. Eesmärk on olnud igal aastal valida midagi uut. Viimastel aastatel oleme selleks puhuks lasknud pärimusmuusikutel salvestada ka muusika, et soovi korral oleks rahvatantsurühmadel võimalik muusikat ka edaspidi, näiteks mõnel oma esinemisel kasutada. Ainus kriteerium, millega on püütud arvestada, seisneb selles, et tantsu oleks võimalikult erinevate koosseisudega võimalik tantsida ehk tantsijate arv ei seaks piiranguid.”
Kas seesugust ühistantsimist toimub tantsupäeval ka mujal?
“Teiste riikide kohta meil kuigi palju infot ei ole, aga näiteks Bulgaarias tantsitakse küll horo’t ühistantsimiste korras ja argentiina tango ühistantsimised peaks koguni mitmel pool maailmas toimuma. Kreeklaste kohta olen samuti lugenud, et rahvusvahelisel tantsupäeval tantsivad nad nii sirtaki’t, mis on küll 20. sajandil filmi jaoks tehtud, aga ka kalamatianos’t.”
Comments are closed.