Võrgustiku arendamise etapid

KURAATORITE VÕRGUSTIKU ARENDAMISE ETAPID

I ETAPP
  1. Individuaalsed arenguvestlused

Nende eesmärk oli selgitada välja iga senise kuraatori oskused, võimalused ning vajaminevad ressursid, samuti tahe kuraatorina (mitte)jätkamiseks ning see, mis igaüht neist motiveerib folkloorikuraatorina tegutsema ja milline on neile kõige omasem tunnustamise viis. Aprillis-mais toimus 15 arenguvestlust, igast maakonnast ühe folkloorikuraatoriga. Neist selgus järgmist:

  • enamus maakondade puhul tundub end õigustavat tuumiku loomise vajadus – juba mõte sellest motiveerib seniseid kuraatoreid enim ja annab uut hingamist;
  • väga paljud kuraatorid näevad oma seniste õnnestumistena kõike aktsiooniga “Hakkame santima!” seonduvat. Nimetatud aktsioon on Folkloorinõukogu seadnud viimased aastad neile kindlad ootused, pakkunud kindlaid võimalusi, aga samas andnud vabad käed konkreetse ettevõtmise raames, see tegevus on regulaarne ja järjepidev, santimine ise võimaldab olla loominguline ja mänguline;
  • enamus kuraatoreid on tundnud läbipõlemist ja peamiselt on selleni viinud asjade kuhjumine ja ebaselged ootused;
  • kuraatorid vajavad regulaarseid kokkusaamisi, mis neid innustaksid, ja et nad tunneksid vabatahtliku töö puhul suuremat seotust organisatsiooniga. 

Arenguvestluste tulemusel oleme leidnud uusi inimesi vähemalt pooltes maakondades, kellest mitmed ka juba kuraatorite arenguseminaril osalesid (nt Viljandimaalt, Valgamaalt, Saaremaalt, Hiiumaalt, Järvamaalt, Raplamaalt).

2. Virtuaalsed koosolekud ja koolitusampsud

Kord kuus toimuvad koolitusampsud pakuvad tulenevalt arenguvestluste tulemustest kuraatoritele tuge ja teadmisi erinevate olukordade lahendamisel, aga ka isiklikus arengus. Seni on toimunud kaks koolitust:

  • 24. aprill 2023: psühholoog ja koolitaja Tiina Saar-Veelmaa rääkis tööõnnest pingeliste aegade kiuste, sh muutunud tööfilosoofiast ja enesejuhtimise meetoditest (45 minutit);
  • 22. mai 2023: psühholoog ja Peaasi vaimse tervise esmaabi strateegiline juht Gea Ashilevi rääkis tööstressist ja läbipõlemise ennetamisest (60 minutit). Kuraatorid said teada, kuidas tulla tööstressiga toime ja ennetada läbipõlemist, millised on läbipõlemise faasid ja kuidas ohumärke ära tunda. Õppisime üheskoos erinevaid meetodeid, mida igaüks saab ise oma vaimse tervise hoidmiseks ja stressi vähendamiseks kasutada.

Koolitustele järgnenud koosolekud (27. märts, 24. aprill, 22. mai ja 24. juuli) on andnud võimaluse saada teada, kuidas on Saaremaal iseeneslikult tekkinud folkloorikuraatorite tuumik – kuidas see ise korraldub ja mil moel toimetatakse. Samuti oleme seadnud iga järgneva kuu ühiseid eesmärke, uutel liitujatel on olnud võimalik saada aimu folkloorikuraatorite tegemistest ja kõigil on olnud võimalus vabas vormis peegeldada, mis hetkel oma kogukonnas teoksil, millised mured ja rõõmud silma ning hingele jäänud. Virtuaalsetest koolitusampsudest on olemas esitlused.

3. Arenguseminar 16.-17. juuni Ruunaveres

Seminari eesmärk oli:

  • määratleda oma tegevuspiirkond detailsemalt. Kaardi värvimisega tekkis sedasi selgem pilt, millised alad Eestis on täna veel katmata;
  • mõtiskleda pärimuskultuuri ökosüsteemi üle ja joonistada see paberile: mõelda, mis on see tegur, mille eemaldamisega terve süsteem kokku kukuks (peamiselt joonistusid sellest välja inimene ja kogukond; elanike baasvajadused, mis neid kohalikus kogukonnas hoiaksid; oma riik ja rahvas, kelle pärimust alal hoida);
  • kaardistada peamised probleemid ja leida teiste kuraatoritega neis ühisosa;
  • tuua välja toimivaid ja häid praktikaid igast kogukonnast (see inspireeris mitmeidki ka oma paigas sarnaste asjadega jätkama);
  • leida kohti, kuidas Folkloorinõukogu saaks kuraatoreid ja kogukondi keskselt toetada ning arendada;
  • pakkuda ideid, mida ja kuidas oma kohalikus kogukonnas kaardistada, milliseid meetodeid kasutada.

Kahepäevase koolituse viis läbi projektipartner Martin A. Noorkõiv Kultuuri ja Teaduse Sihtasutusest Domus Dorpatensis.