KURAATORITE VÕRGUSTIKU ARENDAMISE ETAPID
I ETAPP
- Individuaalsed arenguvestlused
Eesmärgiks oli selgitada välja olemasolevate kuraatorite oskused, võimalused ning vajaminevad ressursid, samuti tahe kuraatorina (mitte)jätkamiseks ning see, mis igaüht neist motiveerib folkloorikuraatorina tegutsema ja milline on neile kõige omasem tunnustamise viis. Aprillis-mais toimus 15 arenguvestlust, igast maakonnast ühe folkloorikuraatoriga. Neist selgus järgmist:
- enamus maakondade puhul tundub end õigustavat tuumiku loomise vajadus – juba mõte sellest motiveerib seniseid kuraatoreid enim ja annab uut hingamist;
- väga paljud kuraatorid näevad oma seniste õnnestumistena kõike aktsiooniga “Hakkame santima!” seonduvat. Nimetatud aktsioon on Folkloorinõukogu seadnud viimased aastad neile kindlad ootused, pakkunud kindlaid võimalusi, aga samas andnud vabad käed konkreetse ettevõtmise raames, see tegevus on regulaarne ja järjepidev, võimaldab olla loominguline ja mänguline;
- enamus kuraatoreid on tundnud läbipõlemist ja peamiselt on selleni viinud asjade kuhjumine ja ebaselged ootused;
- kuraatorid vajavad regulaarseid kokkusaamisi, mis neid innustaksid, ja et nad tunneksid vabatahtliku töö puhul suuremat seotust organisatsiooniga.
Arenguvestluste tulemusel oleme leidnud uusi inimesi vähemalt pooltes maakondades, kellest mitmed ka juba kuraatorite arenguseminaril osalesid (nt Viljandimaalt, Valgamaalt, Saaremaalt, Hiiumaalt, Järvamaalt, Raplamaalt).
2. Virtuaalsed koosolekud ja koolitusampsud
Kord kuus toimuvad koolitusampsud pakuvad tulenevalt arenguvestluste tulemustest kuraatoritele tuge ja teadmisi erinevate olukordade lahendamisel, aga ka isiklikus arengus. Seni on toimunud kaks koolitust:
- 24. aprill 2023: psühholoog ja koolitaja Tiina Saar-Veelmaa rääkis tööõnnest pingeliste aegade kiuste, sh muutunud tööfilosoofiast ja enesejuhtimise meetoditest (45 minutit);
- 22. mai 2023: psühholoog ja Peaasi vaimse tervise esmaabi strateegiline juht Gea Ashilevi rääkis tööstressist ja läbipõlemise ennetamisest (60 minutit). Kuraatorid said teada, kuidas tulla tööstressiga toime ja ennetada läbipõlemist, millised on läbipõlemise faasid ja kuidas ohumärke ära tunda. Õppisime üheskoos erinevaid meetodeid, mida igaüks saab ise oma vaimse tervise hoidmiseks ja stressi vähendamiseks kasutada.
Koolitustele järgnenud koosolekud (27. märts, 24. aprill, 22. mai ja 24. juuli) on andnud võimaluse saada teada, kuidas on Saaremaal iseeneslikult tekkinud folkloorikuraatorite tuumik – kuidas see ise korraldub ja mil moel toimetatakse. Samuti oleme seadnud iga järgneva kuu ühiseid eesmärke, uutel liitujatel on olnud võimalik saada aimu folkloorikuraatorite tegemistest ja kõigil on olnud võimalus vabas vormis peegeldada, mis hetkel oma kogukonnas teoksil, millised mured ja rõõmud silma ning hingele jäänud. Virtuaalsetest koolitusampsudest on olemas esitlused.
3. Arenguseminar 16.-17. juuni Ruunaveres
Seminari eesmärk oli:
- määratleda oma tegevuspiirkond detailsemalt. Kaardi värvimisega tekkis sedasi selgem pilt, millised alad Eestis on täna veel katmata;
- mõtiskleda pärimuskultuuri ökosüsteemi üle ja joonistada see paberile: mõelda, mis on see tegur, mille eemaldamisega terve süsteem kokku kukuks (peamiselt joonistusid sellest välja inimene ja kogukond; elanike baasvajadused, mis neid kohalikus kogukonnas hoiaksid; oma riik ja rahvas, kelle pärimust alal hoida);
- kaardistada peamised probleemid ja leida teiste kuraatoritega neis ühisosa;
- tuua välja toimivaid ja häid praktikaid igast kogukonnast (see inspireeris mitmeidki ka oma paigas sarnaste asjadega jätkama);
- leida kohti, kuidas Folkloorinõukogu saaks kuraatoreid ja kogukondi keskselt toetada ning arendada;
- pakkuda ideid, mida ja kuidas oma kohalikus kogukonnas kaardistada, milliseid meetodeid kasutada.
Kahepäevase koolituse viis läbi projektipartner Martin A. Noorkõiv Kultuuri ja Teaduse Sihtasutusest Domus Dorpatensis.
II ETAPP
- Virtuaalsed koosolekud ja koolitusampsud
Kord kuus toimuvad koolitusampsud pakuvad tulenevalt arenguvestluste tulemustest kuraatoritele tuge ja teadmisi erinevate olukordade lahendamisel, aga ka isiklikus arengus. II vahearuande perioodil toimus kolm koolitust:
- 28. august 2023: hariduspsühholoog Grete Arro rääkis motivatsioonist – mis seda pärsib, mis toetab? Kuidas kasutada motivatsiooniga seotud teadmisi töös kogukondadega? (45 minutit);
- 25. september 2023: koolitaja Terje Tamm rääkis harjumustest ja ajajuhtimisest (60 minutit). Kuraatorid said teada, mis on nende suurimad ajaröövlid, kuidas võiks aega planeerida ning milliseid enesemotiveerimise meetodeid seejuures kasutada, mida just enda kasuks tööle panna. Samuti oli juttu harjumustest ja nende muutmisest;
- 23. oktoober 2023: kirjanik ja koolitaja Eia Uus rääkis lugude jutustamisest selle kõige laiemas tähenduses: mida kuulaja vajab, kes seda andma peab ja kuidas, mida vältida, et olla veenev.
Koolitustele järgnenud koosolekud (28. august, 25. september ja 23. oktoober) on andnud võimaluse arutleda, millist mõju kogukondadele on avaldamas regionaalse kultuuritegevuse toetusmeetme kadumine ning mis on need asjad, olukorrad ja nähtused ühiskonnas, kus kuraatorid tunnevad, et Folkloorinõukogu võiks võtta või omada seisukohta (nii riiklikul kui kohalikul tasandil) – kas ja kuidas aitaks see kuraatoreid oma töös võrgustikega? Lisaks panime paika kohalike tasandi kohtumiste eesmärgid ja võimaliku ülesehituse, mida järgida.
Samuti oleme seadnud iga järgneva kuu ühiseid eesmärke, uutel liitujatel on olnud võimalik saada aimu folkloorikuraatorite tegemistest ja kõigil on olnud võimalus vabas vormis peegeldada, mis hetkel oma kogukonnas teoksil, millised mured ja rõõmud silma ning hingele jäänud.
2. Juhatuse arenduskoolitus 27.-28. september Pärnus
Koolitusel:
- sõnastasime täpsemad juhatuse ootused folkloorikuraatoritele;
- vaatlesime erinevaid vabatahtlike võrgustike tüüpe ja püüdsime selgeks teha, millisega folkloorikuraatorite kontekstis edasi minna, sh kirjeldades iga nende puhul nii kuraatori enda rolli ja ülesanded kui ka Folkloorinõukogu juhatuse rolli;
- lõime algelise folkloorikuraatori „profiili“, millele hakata üles ehitama ametijuhendit;
- omandasime teadmisi vabatahtlike võrgustike ja inimeste juhtimisest ning motiveerimisest, et edaspidi suunata oskuslikumalt maakondlike folkloorikuraatorite tegemisi ja neid oma töös toetada;
- käisime läbi punktid, mida Folkloorinõukogu peab tegema teekonnal huvikaitseorganisatsiooniks kasvamisel ning arutlesime, milline on folkloorikuraatorite roll kohaliku ja üle-eestilise tasandi huvikaitsel.
Kahepäevase koolituse viis läbi projektipartner Martin A. Noorkõiv Kultuuri ja Teaduse Sihtasutusest Domus Dorpatensis.
3. Kohalike võrgustike kokkusaamised, Folkloorinõukogu külastused maakondadesse
II vahearuande perioodil alustasime kohalike võrgustike kokkusaamistega. Folkloorikuraator saab otsustada, kas see on maakondlik kuraatorite tuumik, ühe valla- või maakonnapõhine pärimushuviliste seltskond vms. Oluline on olnud mõelda, et see ei ole ühekordne kokkusaamine, vaid sellest võrgustikust peaks olema abi ka edaspidi: kaardistamiseks, esindamiseks, lahenduste leidmiseks jne. Toimusid kaks kohtumist:
- 26. oktoober Lääne-Virumaal;
- 17. november Läänemaal.
Võrgustike kohtumiste järel lõime koduleheküljele ka eraldi alalehe, kuidas Folkloorinõukogu juures vabatahtlikuna kaasa lüüa, sh kuidas kohalike pärimusvõrgustikega liituda: https://folkloorinoukogu.ee/tule-vabatahtlikuks/