CIOFF®
Euroopas tekkis ulatuslikum folklooriliikumine 1950-1960-ndatel aastatel, mis omakorda viis Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti-organisatsioonide Nõukogu – CIOFF®i loomiseni Prantsusmaal 1970. aastal.
Toona sõnastas CIOFF®i asutaja Henry Coursaget organisatsiooni visiooni järgmiselt: “Arendada traditsioonilist kultuuri läbi rahvusvahelise koostöö, mis tugevdab rahvastevahelist sõprust ja üksteisemõistmist ning teenib sellega rahu maailma riikide vahel”.
Tänaseni on CIOFF®i eesmärgiks levitada mõistvat ja lugupidavat suhtumist võõrastesse kultuuridesse koos omaenese kultuurilise eripära ja identiteedi säilitamisega, et tagada kõikide rahvaste ja kultuuride õigus kestvale elule.
CIOFF®i aastakümnete pikkune ajalugu on tunnistajaks folklooriliikumise tormilisele arengule kogu maailmas. Kui CIOFF®i loojateks oli vaid 8 riiki, siis käesoleval ajal ühendab CIOFF® ligi 120 liikmesriiki kõikidelt mandritelt, kellel on oma CIOFF®i rahvussektsioon, samuti on mitmeid assotseeruvaid ning korrespondentsliikmeid. CIOFF®i eesmärkide elluviimine on olnud edukas tänu väärtushinnangute muutumisele ühiskonnas, organisatsiooni selgelt püstitatud missioonile, selle liikmete ühtsete maailmavaatelistele seisukohtadele ja nende entusiastlikule tegevusele.
CIOFF®i geograafiline struktuur
CIOFF®i liikmesriigid on jaotunud sektoritesse, neid on kokku 6: Põhja-Ameerika, Ladina-Ameerika ja Kariibi, Aasia ja Okeaania, Põhja- ja Kesk-Euroopa, Lõuna-Euroopa ning Aafrika sektor. Sektorid koosnevad rahvussektsioonidest. Eesti kuulub Põhja- ja Kesk-Euroopa sektorisse koos Armeenia, Austria, Belgia, Gruusia, Hollandi, Iirimaa, Iisraeli, Läti, Leedu, Luksemburgi, Norra, Poola, Rumeenia, Saksamaa, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari, Ukraina, Valgevene ja Venemaaga.
Eestlased CIOFF®is
Alates 1991. aastast esindab Eesti Vabariiki CIOFF®is rahvussektsiooni õigustes Eesti Folkloorinõukogu. Eestlased on aegade jooksul olnud tegevad ka CIOFF®i igapäevatöös ning kuulunud juhatusse (Laura Liinat, Kati Taal, Monika Tomingas), kultuurikomisjoni (Ingrid Rüütel, Kati Taal, Monika Tomingas), hariduse ja koolituse töörühma (Laura Liinat), laste töörühma (Kreete Viira), Folkloriada töörühma (Kaia Kärner), avalike suhete töörühma (Laura Liinat) ning olnud Põhja-Euroopa sektori noortekodade esindajad CIOFF®i noorte juhatuses (Kreete Viira, Laura Liinat, Kaia Kärner).
Folkloriada
Folkloriada on CIOFF®i ülemaailmne festival, tähtsündmus, mida korraldatakse alates 1996. aastast kord nelja aasta tagant ning mis toob kokku kõikide liikmesriikide vaimse kultuuripärandi esindajad. Folkloriadat pärimuskultuuris on võrreldud olümpiamängudega spordis. Erinevalt olümpiast puudub Folkloriadal aga võistlusmoment, sest see ei ole pärimuskultuurile omane, kuid sarnaselt olümpiaga on tegemist ühe esinduslikuma, suurejoonelisema ja väärikama projektiga maailmas, kus toimuvad lisaks foorumid, seminarid, töötoad ja näitused, mille kaudu eksperdid ja valdkonna eestvedajad saavad tutvustada oma kogemusi ja praktikaid pärimuskultuuri hoidmisel.
Eesti osalejad Folkloriadadel:
1996 Hollandis – pereansambel Tuulepill
2000 Jaapanis – rahvatantsurühm Tarvanpää
2004 Ungaris – rahvakunstiselts Leigarid
2008 Hiinas – jäeti ära seoses tõsiste looduskatastroofidega Hiinas
2012 Lõuna-Koreas – Lahemaa Rahwamuusikud
2016 Mehhikos – rahvakunstiselts Leigarid, Tallinna Prantsuse Lütseumi tantsuansambel Leesikad, Liina Veskimägi-Iliste Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidust, Anu Randmaa MTÜ Rahvarõivast, Kati Taal ja Kaia Kärner Eesti Folkloorinõukogust
2020 pidi toimuma Venemaal, kuid lükkus edasi aastasse 2021. Esindajad Kiitsharakad ja Seto Leeloselts Siidisõsarõ.
Rohkem infot CIOFF®i kohta: www.cioff.org
CIOFF infopäev 2024
15.09.2024 toimus Eesti Folkloorinõukogus CIOFF infopäev, mis on järelvaadatav ja allalaetav SIIT.
Infopäeva presentatsiooni saab lugeda: CIOFF esitlus