7. septembrist asus Eesti Folkloorinõukogu arendus- ja tegevjuhi ametikohale Katrin Krause, kelle varasem töökogemus on seotud kultuuri, hariduse, kohaliku elu ja kodanikuühiskonna arendamisega ning folkloori ja rahvakultuuri valdkonnaga.
Miks otsustasid kandideerida sellele ametikohale?
Pärimuskultuur elab inimestes ja kogukondades – tavades, teadmistes, oskustes ja tegevustes. Selle väärtuse ja järjepidevuse hoidmine eeldab aga laiemat koostööd: teadlaste ja praktikute, kultuuri, hariduse ja teaduse ning riigi, omavalitsuste, kodanikuühenduste ja üksikisikute vahel. Soovin sellele koostööle kaasa aidata, tugevdada sidemeid pärimuse kandjatega ning luua võimalusi, et meie paikkondlikud traditsioonid ja teadmised püsiksid elavana ning jõuaksid ka järgmiste põlvkondadeni.
Kus asuvad Sinu enda juured?
Minu juured on pärit Muhust ja Setumaalt ning mõlemad paigad on minu jaoks väga tugevalt seotud lapsepõlve, perekonna ja pärimusega.
Üks eredamaid mälestusi lapsepõlvest on see, et minu jaoks oli alati kaks jaanituld – üks Muhus ja teine Setumaal Treskis, sest meie pere juured ulatuvad mõlemasse paika. Jaanipäeva tähistasime mõlema pere ja kogukonnaga.
Setumaaga seostuvad mulle väga tugevalt ka kirikupühad ja tsässonad ning nende juurde kogunemine. Need olid kogu kogukonda ühendavad sündmused, kus traditsioonid olid loomulik osa igapäevaelust. Väga on meelde jäänud komme austada esivanemaid ja käia nende haudadel koos toiduga.
Muhuga seotult on üks kõige tugevamaid mälestusi esivanemate talu Nõmmkülas ja kõik need lood, mis selle paigaga on seotud. See oli terve omaette maailm – suur rehielamu, aidad, sepikoda ja hollandi tüüpi tuulik. Tegemist on ajaloolise talukompleksiga, mille 19. sajandist pärit hooned on tänaseni säilinud ja kindlasti tugeva sidemena südames.
Missugune on pärimuse roll Sinu enda argi- ja pidupäevades? Kas on mõni komme või traditsioon, mis on päritud põlvest põlve ja Sulle eriliselt armas?
Erinevaid koduseid traditsioone on päris palju ning need on seotud nii toidu, laulu, pillimängu kui ka tantsuga. Aktiivsemad on need kindlasti perekondlikel koosviibimistel. Ühine laulmine, pillimäng, tantsime ja toidu valmistamine, millel on oma lugu ja tähendus.
Kindlasti on minu jaoks täiesti loomulik panna selga rahvariided, mis kannavad endas meie päritolu ja sidet esivanematega. Ka igapäevaselt meeldib mulle kanda ehteid, rõivaesemeid või väikeseid detaile, mis on saanud inspiratsiooni pärimusest. Oluline on, et naudiksime kõike seda, mis esivanematel meile on anda ja kannaksime traditsiooni edasi ka järgmistele põlvkondadele.
Mida pead oma uues ametis oluliseks?
Eesti Folkloorinõukogu tegevuses on oluline üle-eestiline võrgustik, mis loob otsese kontakti piirkondlike pärimuse kandjatega. Meil on Eestis palju tugevaid kogukondi, folkloorirühmi ja inimesi, kes hoiavad oma paikkonna kultuuritraditsioone. Folkloorikuraatorite võrgustik aitab seda väärtuslikku tööd märgata, toetada ja omavahel siduda. Oluline on, et paikkondlikud traditsioonid säiliksid nende autentsetes vormides ja terviklikes seostes ning et pärimuse kandjatel oleks võimalus olla ise aktiivsed partnerid selle edasiandmisel.
Comments are closed.