Folkloorirühm Dagö Hiiumaalt sai võimaluse osaleda 4.-9.juulini Leedus Rahvusvahelisel Folkloorifestivalil Baltica 2017. Tegemist on festivaliga, mis sai alguse 1987.a. (25 aastat tagasi!) Leedumaal ja toimub igal aastal ühes Balti riigis. Selle aasta festival kandis pealkirja „Meie ja loodus/ loodus on meie kodu“.
Folkloorirühm Dagö tegutseb juba 12 aastat. See on ühendrühm, mis koosneb Kärdla Kultuurikeskuse folkloorihuvilistest isetegijatest. Täna on selle rühma liikmeteks tantsijad segarühmast Taidelaid ja naisrühmast Kohvilähkrid ning pillimehed Hiiu saarelt ja mujalt. Leedumaal olid meil kaasas Kersti Rõbtšenko (akordion) ja Helen Kõmmus (torupill, viiul, hiiu kannel).
Festivalinädal Leedus oli väga tiheda programmiga. Esinemisi oli kokku 10 ja natuke peale, erinevatel lavadel ja erineva pikkusega kavadega. Esitasime oma Hiiumaalt korjatud-kogutud tantse, aga ka naabersaarte ja mandri folkloorset pärandit.
Festivali külalisi oli veel Lätist, Poolast, Hispaaniast, Kreekast, Indiast, Koreast, Jaapanist, Ukrainast ja Brasiiliast. Enamjaolt esitati võrdlemisi ehedat rahvakunsti. Hispaanlased püüdsid pilke oma kastanjettide kasutusega. Poolakad laulsid ja tantsisid väga temperamentselt. Lisaks suurepärasele tantsuoskusele oli neil ka täiesti teine hääle moodustamise tehnika (nii tundus meile, sest hääled kõlasid väga võimsalt). Kreeklased tantsisid tuntud rivitantse. Lätlased laulsid rahvalaule ja mängisid rahvamänge. Ukraina oli esindatud vana rahvalauluga. Jaapan näitas traditsioonilist tantsu ja tutvustas vanu pille. Koreal olid vaatemängulised lehviku-tega tantsijad ja rahvapillid. India esindus näitas eriti iidseid legende lavastusena, väga kirevate kostüümide ja maskidega. Leedukad ise olid esindatud suurte jõududega ja mitmekesiste programmidega. Õhtustel ühistantsimistel oli just leedu seltskonnatantse eriti tore tantsida.
Festivali korraldus oli suhteliselt ladus. Info liikus küll päevakaupa ehk õhtul saime kätte järgmise päeva kellaajalise plaani. Kuid see ei seganud Helle-Marel (rühma juhendaja) igaks etteasteks uut kavajärjestust paika panemast ja vajadusel proove tegemast. Materjal oli ju kodus ette valmistatud! Ja mõni asi tuli ka käigupealt valmis seada. Näiteks osalemine töötoas, kus eri maade esindaja tutvustas oma maa rahvakultuuri tänast päeva üldisemalt koos mõne praktilise õpetusega. Või Leedu kultuuriministri vastuvõtt, mis kujunes „kontserdiks pähklikoores“, sest igal külalismaal tuli vastuvõtule kaasa võtta killuke oma kavast. Meid esindas Helen hiiu kandlel.
Ilm soosis üritust ja publikut oli iga päev hulgaliselt. Avapäeva ja maakonnapäeva järel sättis festival end kolmeks päevaks Vilniusesse Bernardini Aeda kus lisaks esinemislavadele oli igal riigil ka oma käsitöölett. Hiiumaad ja Eestit esindasid käsitöölised Elga Nõmm ja Sirje Eller. Nemad olid ka meie fännid, kes võimalusel esinemistele kaasa elasid ja vajadusel meid toetasid näiteks rühma sümboolikat ja riigi lippu hoides.
Laupäeval saime aga oma oskusi kokakunstis näidata. Igale riigile oli toidutelgis antud aeg ühe toidu ettevalmistamiseks ja külalistele pakkumiseks. Meie poolt eelnevalt ettesaadetud hiiu köögi retseptidest olid korraldajad välja valinud heeringalaga. Vajaliku toorainega varustas meid festivali köögitoimkond. Ise võtsime kaasa kuivatatud tuulehaugi ja säinast ning kamamaterjali. Siis mehed kööki toimetama ja naised kalapala ning kama ettekandeid tegema! Tuleb tunnistada, et ettenähtud tunni asemel oli meie toit koos selgitustega otsas juba poole tunniga. Läks menukalt!
Pühapäeva hommikul kogunesid külalisrühmad Bernardini kirikusse, kus igal ühel tuli esitada üks vaimulik laul. Meie laulsime Pühalepast pärit rahvakoraali Mu süda, ärka üles! Olime harjutanud korralikult ja saime hakkama. Laulsime a capella. Oli ilus kontsert.
Tänavail liikudes tuli meil pidevalt teha peatusi fotosessioonideks. Tõenäoliselt
on Hiiumaa rahvariietes tantsijate pilte nüüd üle terve ilma. On ka põhjust, sest teiste kirevate rõivaste kõrval mõjusid meie valged käised ja põlled triibuseelikute peal eriti säravalt ja kargelt ning hakkasid tõesti silma.
Festivalipäevadesse mahtus veel õhtune videoklubi, kuhu Hiiumaalt saatsime kolm videot saare kultuuripärandist, rohkelt tantsimist ja sooja poolehoidu. Iga päev oli meie teejuhiks ja saatjaks personaalne giid Austèja Vakarinaité. Abivalmis ja informeeritud. Tänu temale saime tunda vastuvõtja külalislahkust ja hoolt. Meid oodati.
Lõpuks tuleb ka pealkirja pisut seletada. Nimelt olid üleujutused kimbutanud Vilniust just enne meie saabumist. Meie sealoleku ajal sadas vihma vaid siis, kui bussiga kuhugi teel olime. Lahkusime Vilniusest 10. juuli hommikul ja paar päeva hiljem lugesime uudist, et Vilniuses oli taas suurtest vihmasadudest tingitud uputus. Gediminase väljak, kust iga päev läbi vantsisime oli sootuks vee all. Nii et, pärast meid tuligi veeuputus.
Järgmine Baltica toimub Lätis.
Merike Heinsoo, Folkloorirühm Dagö liige
Comments are closed.