REISIKIRI: KANDLESÜMPOOSION KAUNASES

top feature image

REISIKIRI: KANDLESÜMPOOSION KAUNASES

24.–25. märtsil toimus Kaunases suurepärase korraldusega 9. rahvusvaheline kandleuurijate kokkusaamine – Baltic Psaltery Symposium. Selline nimetus pandi kuulu järgi juba esimesel kokkusaamisel 1990. aastal Tamperes. Eestit esindas tookord kandleuurija Igor Tõnurist, kes vedas ja kureeris eestlaste esindust ka järgmistel – Vilniuse (1994) ja Kaustise (1997) sümpoosionitel. Kandlega seotud teemad on alati väga laiad hõlmates ehitust, akustikat, mängustiile, pedagoogikat, interpretatsiooni, ajalugu jne. Kõige enam kirgi tekitavad kandle päritoluga seotud ettekanded, seda ka seekord. Alati on olnud ruumi ka kontsertidele, kus on esindatud nii traditsiooniline kandlemäng kui ka professionaalsed koolkonnad ja kõik mis jääb sinna vahele.

Kandle all pean silmas kõiki erinavate kandlemaade pille Soomest Preisimaani. Seekordsel kohtumisel Kaunases oli esindatud ettekannete ja esitlustega lisaks veel Austria tsitrimäng, Norra langeleik’i traditsioon ning kontsertidel kõlasid lisaks eelmainitutele põnevad handi ning slaavi päritolu kandlesugulased.

Eestit esindas väärikas seltskond. Professor Ain Haas Ameerika Ühendriikidest, kes kõneles rikkalikult illustreeritud ettekandega kandle eelkäijatest maailmas. Doktor Juhan Uppin demonstreeris Eesti oma leiutist – päkarauakannelt. Anna-Liisa Eller võlus osalejaid ainulaadse eesti kromaatilise kandlega, mängides sellel barokki ja selgitades kandle sobivust just selle stiiliga. Tarmo Kivisilla koos Tuule Kanniga võttis aluseks Igor Tõnuristi väljatoodud 7 eesti kandle karakteristikut (1970–1990) ning võrdles neid rahvakandlemängijate kaardistamise tulemustega (2012–2018).

Loodame, et õhkuvisatud teemad ja mõtted saavad jätku järgmisel, 10. sümpoosionil, kus ka ei kogunetaks. Oleme südamest tänulikud sümpoosioni korraldajatele, eesostsas doktor Laura Lukenskienele Kaunase Linna Muuseumist ja tema meeskonnale ning toetajatele Eesti poolelt, Eesti Kandleliidule ja Eesti Folkloorinõukogule, kes KULKA abiga meid Kauasesse sõidutasid!

Comments are closed.