Kevadel valmis Kultuuriministeeriumi tellimusel uuring rollist, mida mängib vaimne ja aineline kultuuripärand Eesti elanike igapäevaelus. Kultuuripäranditeadlikkuse hindamine hõlmab nii ainelist (esemed ja keskkonnad), vaimset (näiteks tavad, esitus- ja väljendusvormid, teadmised, oskused) kui ka digitaalset kultuuripärandit, dokumendipärandit ning maastikul säilinud pärandkultuuri märke. Uuring kaardistas viise, kuidas kultuuripärandiga suhestutakse – pärandi kohta infot kogutakse, pärandiloomesse panustatakse, pärandiga seotud tegevustes osaletakse ja pärandiobjekte külastatakse. Samuti uuriti, kuivõrd pärandi säilimisse vabatahtlikuna panustatakse või selleks annetatakse. Uuringu põhjal valminud pärandibaromeetri ehk võtmenäitajate raamistiku alusel asutakse tulevikus Eesti elanike kultuuripäranditeadlikkust regulaarselt seirama.
Uurisime Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuse osakonna juhatajalt Mihkel Kaevatsilt, milliste ootuste ja järeldustega ministeerium uuringule tagantjärele vaatab.
Kas ja millised uuringu tulemused kattusid Kultuuriministeeriumi eeldustega? Kas uuringu tulemusi lugedes oli põhjust hüüatada “Ahaa!”?
Kui me üldse midagi eeldasime, siis seda, et eestimaalased peavad oma pärandit ikkagi oluliseks ja et sellel on roll meie igapäevaelus – neile eeldamistele on küsitlus andnud päris mitmetahulise kinnituse. Ahhaa-efekt tekkis just sellest, et kui suurele osale eestimaalastest pärand oluline on. Võime oma pärandi üle uhked olla.
Uuringus on kirjas, et kultuuripärandi teadlikkuse küsitluse käigus kogutud andmestik on sisendinfoks pärandialase poliitika kujundamisel. Mis täpsemalt vajaks uuringu tulemusi silmas pidades riikliku suunamist ja tuge? Mida on selles vallas plaanis ette võtta?
Kultuuripärandiobjektide ja mäluasutuste külastamine on ka selle küsitluse järgi eestlastele olulised ja suhteliselt tihti tehtavad tegevused, samuti tegeldakse pärandtegevustega palju nii seltsis kui ilma. Küsitlus näitab, et eestimaalastel on riigile ja kohalikule omavalitsusele ootus, et nende maksuraha kasutataks kultuuripärandi hüvanguks: peame seda sõnumit võimendama nii ühiskonnas kui ka rahastusotsuseid tegevatele poliitikutele, et pärandivaldkonna mõned päris karjuvad vajadused saaksid lahenduse.
Küll aga tuli küsitlusest välja, et 1) inimesed osalevad üsna vähe kultuuripärandiga seotud vabatahtlikes tegevustes, 2) annetab kultuuripärandi säilitamiseks raha ja 3) ettevõtluse ja kultuuripärandi seos on jäänud küsitluses osalejatele suuresti ebaselgeks.
Eesti ühines 2021. aastal Faro konventsiooniga, mille peamine sisu on just kogukondade ja kogukondlikkuse suurem sidumine kultuuripärandiga. See tähendab, et soovime ergutada vabatahtlikku osalust kultuuripärandi säilimisel, olgu need siis mõtte- või päristalgud. Küsitlus näitas, et hoolimata praegusest tagasihoidlikust rahalisest panusest oldaks tulevikus valmis rohkem raha pärandi hüvanguks andma. See on otsene võimalus ja vajadus luua tulevastele annetajatele selgeid väärtuspakkumisi ja usaldusväärseid annetamise teekondi, et Eesti inimestel ja ettevõtetel oleks tahet ja võimalust kaasa lüüa. Samuti peame tõstma ettevõtete teadlikkust, kuidas nad kultuuripärandi eri liike juba praegu oma äritegevuses kasutavad, ehk seda ise teadmatagi, ning mida saaksid nad veel ära teha.
Uuringus mainitakse, et valdkonna pikaajaliste arengute jälgimiseks ja suunamiseks on otstarbekas kutsuda ellu valdkonna regulaarne seire. Millal on kavas viia läbi järgmine uuring ja millised näitajad võiksid olla selleks ajaks muutunud?
Uuringut viiakse läbi iga viie aasta tagant, nii et järgmine pärandibaromeetri uuring viiakse läbi 2028. aastal.
Kas ja millist praktilist kasu saab uuringust tavaline pärimuse harrastaja?
Eks see sõltub juba pärimuse harrastajast endast. Minu kogemus on see, et meie pärand ja pärimuse kandjad on kõik maru huvitavad inimesed, kellest igaüks on isemoodi. Niisiis olekski põnev näha, mis järeldusi tehakse. Aga üks asi, mida see uuring annab, on ütleme selline statistiline küünarnukitunne: et meid on palju, kellel pärand on südames, ja selle pealt saab juba erinevaid asju teha. Näiteks ka üleskutse midagi koos ära teha või mõnel teemal sõna võtta.
Loe uuringu lõpparuannet siit: https://www.kul.ee/media/4974/download
Comments are closed.