Just sellise mõtteni oleme jõudnud Folkloorinõukogus kuraatorite võrgustiku arendamise raames. Selge on, et üksinda ei sõua keegi kuigi kaugele. Koostegemised on need, mis loovad kogukondi ja lõppkokkuvõttes hoolivama kodanikuühiskonna. Mida tugevamad on kogukonnad, seda enam peavad nad oluliseks säilitada ka endale eripärast: keelt, kombeid, laule, tantse, pillimuusikat, toidupärandit, käsitööd jm. Kuidas siis nende pärimuskogukondade loomiseni jõuda?
Hea ettevalmistus on pool võitu
Kui me eelmisel aastal projektiga alustasime, oli selge, et igal vabatahtlikul folkloorikuraatoril peab olema võimalus end selle raames ka täiendada – et olla valmis folklooriliikumise suunamiseks ja elavdamiseks, erinevate olukordade lahendamiseks, aga et ka enda „tassi täita“. Nii oleme ka teises etapis jätkanud igakuiste virtuaalsete töiste kohvihommikute ja koolitusampsudega, mille jooksul rääkis:
- hariduspsühholoog Grete Arro motivatsioonist – mis seda pärsib, mis toetab? Kuidas kasutada motivatsiooniga seotud teadmisi töös kogukondadega?
- koolitaja Terje Tamm harjumustest ja ajajuhtimisest. Kuraatorid said teada, mis on nende suurimad ajaröövlid, kuidas võiks aega planeerida ning milliseid enesemotiveerimise meetodeid seejuures kasutada, mida just enda kasuks tööle panna;
- kirjanik ja koolitaja Eia Uus lugude jutustamisest selle kõige laiemas tähenduses: mida kuulaja vajab, kes seda andma peab ja kuidas, mida vältida, et olla veenev.
Kuid eneseharimist ei vaja ainult folkloorikuraatorid, vaid ka Folkloorinõukogu töötajad ja juhatus. Nii võtsime ette kahepäevased mõttetalgud meie projektipartneri Martin A. Noorkõivu juhatusel, et:
- sõnastada täpsemad ootused folkloorikuraatoritele;
- leida parim võimalik vabatahtlike võrgustiku tüüp, mida loodavates kogukondades rakendada;
- omandada teadmisi vabatahtlike võrgustike ja inimeste juhtimisest ning motiveerimisest, et edaspidi suunata oskuslikumalt maakondlike folkloorikuraatorite tegemisi ja neid oma töös toetada;
- mõelda, mida Folkloorinõukogu peab tegema teekonnal huvikaitseorganisatsiooniks kasvamisel ning arutleda, milline on folkloorikuraatorite roll kohaliku ja üle-eestilise tasandi huvikaitsel.
Tulge kõik, noored ja vanad
Et uued teadmised aga mööda külgi maha ei jookseks, oleme neid kohe ka praktikas rakendanud. Ikka eesmärgiga, et folkloorikuraatorite ümber koonduksid oma paikkonnas tegutsevad pärimushuvilised. Sel viisil on juba saanud kokku Läänemaa, Lääne-Virumaa ja Jõgevamaa inimesed, kes tahavad kohaliku pärimuse käekäiku panustada.
Kohalike pärimuskogukondade mõte on:
- kohtuda regulaarselt ja arutleda aktuaalsetel pärimust puudutavatel teemadel;
- luua vajadusel ühisprojekte või toetada nõuga kohalikke algatusi;
- kaardistada pidevalt paikkonnas toimuvat pärimuse olukorda;
- anda sisendit Folkloorinõukogule, mille osas on vaja laiemat eestkõnelemist, tuge või koolitamist ning aidata kaasa huvikaitse teostamisele;
- leida rahvakultuuriteadlikud kandidaadid kohalikesse otsustuskogudesse;
- sõnastada igal aastal see, mis on parasjagu pärimuse vaates paikkonnas oluline.
Ees on ootamas veel pikk teekond ja teistegi maakondade esimesed kohtumised, kuid hea meel on tõdeda, et pall on hakanud sujuvalt veerema. Kui ka sina soovid liituda oma paikkonnas tegutseva pärimusvõrgustikuga, võta ühendust seal tegutsevate folkloorikuraatoritega, kirjuta laura@folkloorinoukogu.ee või piilu siia: https://folkloorinoukogu.ee/tule-vabatahtlikuks
Projekti rahastab Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.
Comments are closed.