2025. aasta alguseks sai valmis „Seto leelo noodikiri“, uus, algupärane noodikiri ja veebirakendus. Rakenduse täienevas noodikogus on üle 100 „noodi“, kasutajate keeles punktinoodi. Punktinooti saab kuulata eri häälepartiide kaupa või kõiki hääli koos. Valida võib mahamängimise pilli, kõrgust, tempot, paljudele nootidele on lisatud arhiivisalvestus ja laulusõnad.
Seto leelo noodikirja rakendusega saab tutvuda ja näidislaule õppida „Leelokooli“ lehelt „Seto laulupärimuse“ keskkonnas. Rakendusest kuvatakse punktinoote ka sama keskkonna „Kuula ja laula kaasa“ lehe laulude juurde.
Seega on olemas uus võimalus seto leelo viisimaailma avastamiseks – viiside iseseisvaks õppimiseks ja mitmehäälsuse loogika mõistmiseks. Töö tehti kultuuriministeeriumi toetatud loovuurimusprojekti käigus, mille liikmed olid Janika Oras, Mari Palolill, Žanna Pärtlas, Hans-Gunter Lock ja Tanel Torn, tehnilise lahenduse autor. Projekti loominguline partner oli Lummo Kati leelopark Setomaalt Meel Valgu juhtimisel. Oma panuse süsteemi arendamisse ja testimisse andsid paljude leelokooride lauljad, Lummo Kati leelolaagris ja Sirid Pärtini kokku kutsutud Tartu leelokoolis osalejad, pärimusmuusikatudengid, aga ka Eestis, Soomes ja Prantsusmaal toimunud rahvusvahelistes õpitubades osalejad. Väärtuslikku abi laulusõnade väljakuulamisel oleme saanud Andreas Kalkunilt ja Õie Sarvelt.
Milleks uus noodikiri?
Seto leelo muusikakeel on väga omanäoline. Leelo kõige unikaalsemaks tunnuseks on eriline helilaad, mida nimetatakse teaduslikult pooltoon-poolteisttoon-laadiks, igapäevapruugis lihtsalt (seto) vanaks laadiks. Seto leelo rikkalik kõlapilt tekib sellest, et kõik lauljad ei laula täpselt ühtemoodi, vaid kasutavad eri viisivariante. Kooriosas liiguvad hääled kord paralleelselt, kord risti-rästi, saavad kokku ja eralduvad, aga see ei toimu suvaliselt, vaid kindlate põhimõtete järgi – kokkuvõttes kostavad alati õiged kooskõlad.
Lausa imena tundub, et traditsioonis on nii peente kõlamustrite loomise oskust pärandatud põlvest põlve intuitiivselt, ilma teadliku õppimiseta. Paraku pole ime ka see, et viimasel poolsajandil, kui lauljaid ümbritseb päevast päeva hoopis teistsugune muusika, hakkavad leelo kõige omapärasemad jooned tasapisi ära kaduma. Vanas laadis laulmise ja viisivarieerimise oskuse on pärinud veel ainult mõned vanemad naised. Tänapäeva leelo erineb juba päris palju vanemast laulmisstiilist, lähenedes samm-sammult meie harjumuspärasele läänelikule muusikale.
Kui intuitsioon ei tööta, saab appi võtta mõtlemise. Leelokooli leht ja punktinoodi rakendus ongi mõeldud seto vana mitmehäälse laulmisstiili teadlikuks õppimiseks. Õppida saab mitmel eri tasandil. Võib teha lihtsalt väikse avastusretke põnevasse muusikamaailma, näiteks uurida, mida endast kujutab ja kuidas kõlab haruldane vana pooltoon-poolteisttoon-laad või mida eri lauljad koori sees laulavad. Uus seto noodikiri on loodud nii, et see annaks visuaalselt edasi vana laadi lihtsat sümmeetrilist ehitust – mis ei ole võimalik 5-joonelises tavanoodikirjas. Rakendusse on lisatud veel üks eriline võimalus traditsiooni omapära edasiandmiseks. Seto leelo – nagu regilaul üldisemalt – ei ole loodud tänapäeva läänelikus tempereeritud süsteemis, mille järgi on häälestatud näiteks klaver. Nootide vahekaugused on õige pisut suuremad või väiksemad. Rakenduses saabki vahekaugusi mikrointervallides (ehk mikrotonaalselt) muuta. Juhatusi, mis nuppe milleks vajutada, leiab nii rakenduse abist kui Leelokoolist.
Neile, kes tavanoodikirja ei tunne, pakub punktinoot lihtsa võimaluse laulu viis kätte saada. Paned mängima ühe viisivariandi, õpid selle ära ja järgmine kord lauluringi sattudes saad mõnusasti kaasa laulda. Järgmine samm on õppida kasutama mitut erinevat viisivarianti ja kujundama viisi harmooniaga sobivat killõ-partiid. Põnev on ka ise viiside kirjutamist proovida, sest neid saab rakenduses kohe maha mängida.
Kool või spaa
Leelokool on kool, kus tuleb paratamatult natuke süveneda, katsetada, pingutada. Siin võib tekkida vastuolu pärimuslaulule seatud ootustega – see peab „tulema iseenesest“, nii nagu vanemas traditsioonis, ja olema hästi lihtne. Nagu juba eespool selgus, ei ole kõik nii lihtne, sest meil „tuleb iseenesest“ ehk üheainsa kindla viisiga kolme-duuri-muusika, mida seto leelo vähemalt algselt ei ole. Siiski on täiesti loomulik on unistada, et laulmine võiks olla nagu spaa – puhkus niigi pingutusi täis argipäevast. Kooslaulmise ülesandeks on tõepoolest meelt lahutada, tekitada häid emotsioone, kokkukuuluvust teiste lauljatega ja (esi)vanematega.
Samas, nagu on uurinud ja kirjutanud neuroteadlased, näiteks Jaak Panksepp või Jaan Aru, on meie aju ürgseks omaduseks otsimine, kirg jõuda uue infoni. See on põhjus, miks me näiteks satume sõltuvusse nutiseadmes skrollimisest – millegi uue teada saamine teeb inimese õnnelikuks. Leelokool annab vastutasuks pingutusele rõõmu uuest teadmisest. Kui käes on esmane laulmisoskus, võib nautida kõiki kooslaulmise hüvesid, saada kätte laulmise spaa-efekt. Lisaks sellele toob vanas stiilis laulmine tänapäeva muusikamaailma põnevat vaheldust oma ilusa, eksootilise, isegi maagiliselt mõjuva kõlaga.
Mida ei tohi unustada
Ehkki uus rakendus ja Leelokool õpetavad olulisi asju, ei õpeta need kaugeltki mitte kõike – isegi mitte viiside ja esituse kohta. Punktinoodist saab kätte skeemi, süsteemi, aga sama tähtis on tabada nõtket sõnarütmi ja paljusid muid detaile, mida kuuleb salvestuselt või elavas laulmises. Elavast laulmisest saab õppida ka silmadega, sest leelol on täitsa omaette kehakeel. Selle kõigeni jõudmiseks tuleb järjekindlalt pöörduda algsalvestuse poole ja õppida headelt leelotundjatelt. Värske võimaluse nende kogemuste ja tarkuseni jõuda pakuvad „Seto laulupärimuse“ keskkonda värskelt lisatud õppevideod.
Lõpuks ei tohi unustada ka seda, et nagu regilaulus üldiselt, on ka seto leelos kõige tähtsamaks osaks sõna. Viis on pigem vahend sõnade mõnusaks ütlemiseks. Et laulmisest täit mõnu tunda, peaks lisaks viisidele õppima mõistma seto keelt ja eraldi veel kujundirikast vana laulukeelt.
Viimasel ajal on tihti rõhutatud seda, et meie tähtis julgeoleku tagatis on maailma taustal väljapaistev, omanäoline kultuur. Üheks meie kultuuri eriliseks aardeks on läänemeresoome rahvaste ühine regilaulukultuur, mille arhailine mõtlemine on jõudnud tänapäeva elavas laulmistraditsioonis. Seto leelo omakorda on regilaulu üheks elujõulisemaks ja omanäolisemaks allharuks, ta on väärt, et temast rohkem teada ja teda hoida. Põnevat seto leelo avastamise teekonda ja kohtumiseni lauluringis!
Janika Oras
Eesti Kirjandusmuuseum
Comments are closed.