10.-14. mai 2018 toimus Luksemburgis Larochette’is CIOFFi Põhja- ja Kesk-Euroopa sektori kevadkohtumine.
Seekordse kohtumise läbivaks jooneks olid noored: võimalused nende kaasamiseks folklooriliikumisse, neile suurema rolli ja vastutuse andmine eestvedajatena, jätkusuutlikkus ja selle uuele põlvkonnale teistmoodi sõnastamise vajalikkus. Noored on teadagi sihtrühm, keda folkloorirühmade seas on kõige vähem, kes keskkooliaastatest ise lapsevanemaks saamiseni kipub “käest lipsama”. Seetõttu andis kevadkohtumine hea võimaluse, et õppida rohkem üksteise kogemusest, ennetada sedalaadi noorte väljavoolu, aga näha ka noori eeskujusid Euroopa erinevates riikides suhtuma valdkonda vastutustundega.
Maailma folklooriliikumises on noored alustanud mitme uue projektiga nagu seda on eri traditsioone tutvustav värviraamat või erinevaid pärimuskultuuri alaseid nähtuseid tutvustavad videod (Videos Without Boarders). Videote näol intervjuude tegemist alustas Luksemburgis ka CIOFFi avalike suhete töörühm, kes seeläbi soovib levitada laiemalt teadmisi folkloorist ja CIOFFist ning avada selle erinevaid nüansse ka tavakuulajale. Eestlased olid neil ülesvõtetel nii küsija kui vastaja rollis. Internetileheküljel People Broadcasting on kuulamiseks-vaatamiseks üleval ka valik tehtud salvestusi koostöös Iisraeli ajakirjaniku Michael Meroga: mida arvab Eesti noor oma vanusegrupi kaasatusest (LINK), kuidas kõlavad Luksemburgi rahvalaulud (LINK) või kui raske on hoida oma traditsioone multikultuurses Luksemburgis (LINK).
Eesti Folkloorinõukogu tegi ka ettekande noorte kaasamisest folklooriliikumisse – kuidas leida noori, kuidas neid hoida ja kuidas neist järelkasv kujundada? Ettekanne tekitas diskussiooni, milliseid meetodeid on rahvussektsioonid kasutanud, mis on olnud peamised ebaõnnestumise põhjused ning kuidas praegusest olukorrast edasi minna. Põhisõnumiks oli näidata, et noored on sageli võimekamad ja hakkajamad kui vanem põlvkond eeldab ning konkurentsi asemel tuleks neid rakendada võrdses, üksteist austavas koostöös.
Noorte positiivset eeskuju näitas ka Hollandi delegatsioon, kes tutvustas põhjalikult oma folkloorifestivali „Op Roakeldais“ korralduspõhimõtteid, avas ust meeskonna, eelarve ja programmi koostamisse ning muutustesse, mida on kaasa toonud noorte suurem osakaal eestvedajate seas.
Kevadkohtumisel keskenduti ka erinevatele ettevõtmistele ja üritustele, mis leiavad aset CIOFFi 50. sünnipäeva puhul, aastal 2020 (nt maskide näitus, koreograafiakonkurss jne). Lisaks töistele igapäevastele teemadele tõstatusid ka küsimused, kuidas on Euroopa kultuuripärandi aasta teistes riikides korraldatud ja rahvussektsioonid sellesse kaasatud ning kuidas tagada folkloorifestivalide puhul võrdne kohtlemine laulu-, muusika- ja tantsurühmadele.
CIOFFi Põhja- ja Kesk-Euroopa sektorite kevadkohtumisel osalesid Eesti Folkloorinõukogu tegevjuht Monika Tomingas, Eesti Folkloorinõukogu välissuhete juht ja CIOFFi avalike suhete komisjoni liige Laura Liinat ning noortekoja esimees Hedvig Haarde. Järgmine sektori kohtumine toimub 2018. aasta septembris Venemaal Baškiirias.
Comments are closed.