Tartu Folk-Off on selleks aastaks läbi, kuid emotsioonid pole sugugi kadunud. 19. novembril eetris olnud saates võistlesid omavahel folkloorirühmad Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Saksamaalt ja Ukrainast. Kolmandat aastat toimunud saatel on ajaga tekkinud juba omad traditsioonid ja nii olid ka sel korral saates olemas videotega võistlevad folkloorirühmad, vahepalad korraldajarühmalt Maatasalt ning saade lõppes Eurovisioni lauluvõistlust meenutava punktide jagamise ning kuldvihmaga. Samas oli sel aastal ka palju uut: uus asukoht Eesti Rahva Muuseumis, kaks stuudiot nelja saatejuhiga ja ka live-etteasted eelmise aasta võitjalt Koklelt ning publiku lemmikult Ratilėliselt. Lisaks eelnes tänavu saatele pärimusõhtu Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses, kus külalisrühmadega kõrvuti astusid üles ka Tartumaa pärimuskoosseisud. Eesti Folkloorinõukogu preemia pälvis tänavu Leedu koosseis Ratilio, mistõttu musikaalset ja pärimusteadlikku Ratiliot saab uue aasta suve hakul näha ja kuulda ka Tallinnas rahvusvahelisel festivalil Baltica.
Tartu Folk-Off pakkus põnevust vaatajatele, aga üllatusi jätkus ka korraldajatele ning osalejatele endile! Neist viit jagame ka teiega.
Üllatus nr 1 – võõra tantsu eel kuluvad ära joogaharjutused
Eestit esindasid sel aastal Kihnu pillilapsed, kes said oma väljakutse Ukraina folkloorirühmalt Perlynka ning üllatusi jagus mõlemale poolele. Näiteks selgus ülesannet lahendades, et tantsu tantsimiseks kuluvad teatud füüsilised eeldused ära – ukraina tantsus sisalduvad käe all põimumised ja läbipugemised olid parajaks väljakutseks Kihnu rühmale, kelle tantsijad olid eri vanustes ja pikkustes ning rühma esindajad naersid, et enne oleks pidanud mõned venitused või joogatrenni tegema. Samas avaldas ukrainlastele muljet Kihnu muinasjutuline eluolu, mille ehedusest ja ainulaadsusest oli võimalik isegi video vahendusel aimu saada. Perlynka juhendaja Maiia Saipel oli lausa unes näinud, kuidas nad rühmaga Kihnus on, kõigil kaunid rätid peas.
Üllatus nr 2 – lätlaste populaarsus ja populaarsus lätlaste seas
Kahe eelneva aasta tulemuste põhjal võis aimata, et Läti rühmadel võib ka sel aastal hästi minna, kuid sellist tulemust ei osanud keegi oodata! Liepājast pärit noorterühm Ķocis pälvis lisaks peavõidule ka publikupreemia ja koolide žürii eripreemia ning rühm oli ka žürii lemmik. Üldarvestuse teise koha, Eesti Pärimusmuusika Keskuse eripreemia ning publikuhääletuse kolmanda koha võitis äsja oma 20. tegutsemisaastat tähistanud Tarkšķi. Saade on Lätis väga populaarne ning sel aastal oli kõige rohkem vaatajaid just Lätist!
Üllatus nr 3 – Poola pärimuse esile kerkimine
Lõuna-Poolast pärit ning oma piirkonna folkloori tutvustav tantsurühm Rybarzowice oli meie jaoks enne Folk-Offi täiesti tundmatu, kuid poole aasta jooksul ühiselt saateks valmistudes oleme leidnud endale uued sõbrad. Üllatuseks oli aga rühma väga tugev tulemus publikuhääletuses! Kui eelmisel aastal soosis publik pigem Baltimaade rühmi ja publiku preemia on mõlemal aastal läinud Leetu, siis sel aastal oli punktitabeli pilt hulka kirjum ning Rybarzowice pälvis publikuhääletusel väga tugeva teise koha, jäädes vaid ülinapilt alla saate üldvõitjale Kocisele!
Üllatus nr 4 – tase tõusis iga vooruga
Ei ole üllatus, et saate üldvõitja selgus osalejate, publiku ning žürii punktide tulemusena. Rahvusvahelises žüriis esindas Eestit Tarmo Kivisilla, žürii esimeheks oli Läti ansambli Teikas Muzikanti juhendaja Katrīna Feldmane ning Leedust osales žürii töös Dolija esindaja Kotryna Jazukevičiūtė. Kohtunikelt muljeid küsides vastati aga korduvalt, et suureks üllatuseks oli eelmise aastaga hüppeliselt tõusnud videote tase. Kindlasti mängis rolli mitu kuud pikem ettevalmistusperiood ja mitmed eelvoorud, mille raames kõik osalejad ka oma videote kohta individuaalset tagasisidet said. Arengut oli tunda juba iga uue vooru video juures ning nii žürii kui osalejad kurtsid, et väga raske on kedagi oma edetabelis viimaseks panna.
Üllatus nr 5 – väljakutsed väljakutsete sees
Väljakutse sisu on justkui lihtne – ära tuleb õppida teise rühma laul ja tants. Üllatav ja muljetavaldav oli aga see, kui pühendunult ja põhjalikult ülesandele läheneti. Leedu rühm Ratilio näiteks leidis saksa tantsust paralleele oma pulmakombestikuga ning neid omavahel sidudes sündis tantsu esitusest lausa lavastus. Saksamaalt pärit Die Ludwigsteineri liikmed elavad aga üksteisest väga kaugel – mitte ainult eri piirkondades, vaid ka eri riikides. See ei olnud aga takistuseks! Rühma muusikud salvestasid igaüks oma partiid eri riikidest ja koha peal kohtusid need liikmed, kelle tee kohtumispaika oli kuni kolm tundi. Ukraina rühm Perlynka täitis oma väljakutseid pidevate õhuhäirete kiuste, aga rühma liikmed ütlesid, et kõige keerulisem osa väljakutsest oli hoopis tantsuks vajalike pulkade leidmine. Neid otsiti mööda linna taga, kuni lõpuks leiti kohalikust lasteaiast ja paluti laenuks. Poola väljakutset lahendanud Ķocis ütles, et laul oli liiga lühike, seega tegid ühiselt ühe salmi jagu teksti juurde! Kui originaali kolm salmi rääkisid sellest, kuidas tüdrukud on väga kergemeelsed, siis põhiliselt just noortest tüdrukutest koosneva rühma uus neljas salm kõlas nii: “Laskem, tüdrukud, laulul valjult kõlada! Las Poola poisid ütlevad, mida tahavad – meie sellest ei hooli, sest elu läheb edasi ja meie elame rõõmuga.”
Kuigi tegemist on veebisaatega, mille osalejad ei ole omavahel kohtunud, on poole aasta jooksul siiski tekkinud tajutav ja tugev omavaheline side. Rõõmustav on näha, kui suure elevusega ja toetusega teineteisele kaasa elati ja kui põhjalik arutelu läks lahti näiteks üksteise polkasamme või rahvarõivaid võrreldes. Saates jagatakse küll punkte ja selgub ka võitja, aga loomulikult on põhieesmärgiks just teineteise kultuuride tundmaõppimine ja väärtustamine ning kogukonna kasvatamine. Osalejate sisukatest teemakohastest vestlustest ja lõpututest vastastikustest küllakutsetest tundub seega, et eesmärk sai täidetud.
Suur tänu ka toetajatele ja koostööpartneritele.
Helin Pihlap
Maarja Kask
Foto: Peeter Paaver
Comments are closed.