Said tänavu suvel Eesti Folkloorinõukogu poolt aasta folkloorirühma juhendaja tunnustuse. Kui ootamatult see sulle tuli? Kui kaua oled juhendaja rollis olnud ja kuidas selleni jõudsid?
Tiitel tuli ikka väga ootamatult. Ma ei pannud üldse otsi kokku ja üllatus oli tõesti siiras. Minu tantsijad, kes minuga kaasas olid, said ikka palju varem asjale pihta. Ma usun, et kõik ringijuhendajad teevad oma tööd hingega ja see on väga rõõmustav, kui sinu panust märgatakse ja hinnatakse. Mäletan, et gümnaasiumi lõpuklassi jõudes klassikaaslastega-õpetajatega tulevikuplaane arutades väitsin kindlas kõneviisis, et õpetajaks ma igal juhul kindlasti ei hakka. Ja kui ikka midagi nii resoluutselt välja öelda, siis just selle sa endale ligi kutsud. Ära iial ütle ei iial! Aga tõsisemalt rääkides, rahvatants ja -muusika on mind alati köitnud ja juhendaja rolli olen ma ikka tahtnud sattuda.
Oled nii tantsurühmade Patsiusti ja Naadresed kui ka Hiiumaa Pillisõprade Seltsi juhendaja. Kas ja kui kesksel kohal on Sinu jaoks kohalik, st Hiiumaa tantsu- ja muusikapärand? Kas selle kohta materjali ja eeskujusid on kerge leida?
Hiiumaale kolisin 16 aastat tagasi ja tundsin kohe, et mulle meeldib siin. Olen nii ära kodustatud, et usun juba isegi, et olen päriselt hiidlane. Seetõttu tunnen suurt huvi ja austust Hiiumaa pärimuse vastu. Aga keegi peab ikka esialgu nina sisse pistma ja minule on olnud Hiiumaa pärimuse kandjatena suurteks eeskujudeks Helle-Mare Kõmmus, Kristiina Vessar, Ille Savioja, Helgi Põllo ja Kadri Kuusk. Suur tänu teile, et olete õiged otsad kätte aidanud leida!
Kas Hiiumaalt pärit tantsud, laulud ja pillilood on õpilastel rohkem veres ja kergemini omandatavad kui mujalt Eestimaa pinnalt pärinev?
Ma usun, et kõik sõltub lähenemisest. Möödunud hooajal valmistusime Eesti-rootsi laulu- ja tantsupeoks. Esialgu tundus repertuaar väga võõras ja harjumatu, aga peo hetkel nautisid nii tantsijad kui pillimängijad pidu täiel rinnal.
Millised viljad on Sinu kui õpetaja jaoks kõige magusamad?
Minu hing jääb rahule, kui näen, et on toimunud edasiminek – on nähtud vaeva, on omandatud midagi uut ja selle esitamisest tuntakse rõõmu.
Kui saaksid ajas kahestuda, siis millist nõu annaksid praegu sellele Jaanikale, kes alles alustab esimesi samme juhendajana?
Ma ütleksin endale ehthiidlaslikult: “Tark ei torma!”
Helle-Mare Kõmmus:
Jaanika on pärimuse õpetajana andnud juurde uudishimu, põhjalikkuse ja õpihimu. Kindlasti ka mitmekülgsuse ehk Jaanika on suuteline sõna sekka ütlema nii laulus, muusikas, tantsus, käsitöös.
Comments are closed.