2024. aasta suvel pälvis Eesti Folkloorinõukogu aasta teo tiitli Margit Kuhi projekt Pärimuslabor. Selle eesmärgiks oli tutvustada tuhandetele Ida-Virumaa koolilastele kohalikku pärimuskultuuri ja muusikapärandit. Margit on visionäär, kes on aidanud külvata eesti kultuuri seemneid aladel, mis on aegade tuulekeerises palju muutunud, ent mis on ometigi meie kõigi ühine kodu, koos oma mälestuste, muusikalise keele ja kommetega. Pärimuslabor polnud mitte pelgalt püüd säilitada ja üles äratada piirkondadele iseloomulikku rahvakultuuri, vaid hingega tehtud tegu.
Mis viis sind mõttele luua Pärimuslabor?
Pärimuslabori formaat sündis 2021. aastal ja idee tekkis soovist pakkuda lastele ja noortele vahetut ja elavat kogemust oma kodupiirkonna pärimusmuusikast ning tutvustada neile eesti rahvapille. Eesmärk oli võtta fookusesse ühe maakonna kõik koolid ja kindlustada, et vähemalt kõik 1.–5. klassi õpilased saaksid kontsertidest osa. Seepärast olid kõik kontserdid koolidele ka tasuta ning väiksemate koolide puhul said kontserdist osa kõik klassid.
Pärimuslabori kontsertidel tutvustasid muusikud Cätlin Mägi ja Lauri Õunapuu eesti rahvapille, esitasid piirkondlikke pillilugusid ja jagasid inspireerivaid lugusid kohalikest pillimeestest. Lapsed said selle muusikalise rännaku kaudu aimu oma esivanemate elust ja traditsioonidest. Iga piirkonna muusika on unikaalne ja omanäoline ning Pärimuslabor aitas noortel seda rikkust avastada ja tugevdada sidet oma kultuuriliste juurtega. Eriti oluline oli see Ida-Virumaa koolikontsertide puhul.
Millised olid suurimad väljakutsed, millega pidi projekti elluviimisel silmitsi seisma?
Projekti elluviimisel seisime silmitsi mitmete väljakutsetega, millest suurimaks kujunes logistika. Soov jõuda igasse kooli ja pakkuda kontserte võimalikult paljudele lastele, tähendas põhjalikku planeerimist ja täpse ajakava koostamist. Ida-Virumaa piirkond oli eriti keeruline – koolidega kontakti võtmine ja neilt vastuste saamine ei sujunud alguses üldse ladusalt. Suurt rolli mängis siin Astrid Uus, kes aitas praktika raames korraldusliku poolega ning tema abi oli hindamatu väärtusega.
Koolidega koostöö oli samuti võtmetähtsusega. Selleks, et üheksa päeva jooksul toimuks 34 kontserti, pidime leidma igale koolile sobivad ajad. Oleme südamest tänulikud kõikidele koolidele, kes meid lahkelt vastu võtsid ja vajalikud ajad leidsid. Kokku sai kontsertidest osa 3000 last ja õpetajat – see oli tõeline eduelamus, et õnnestuski kõik Ida-Virumaa koolid läbi käia!
Teine suur väljakutse oli pärimusmuusika esitamine nooremale publikule kaasahaaravalt ja inspireerivalt. Selleks olid hädavajalikud muusikud, kes suutsid elavalt ja põnevalt nii muusikat kui ka lugusid edasi anda. Nende oskus köita laste tähelepanu aitas tuua piirkondliku kultuuripärandi värvikalt esile, pakkudes lastele tõelist muusikalist ja kultuurilist elamust.
Millised on kõige liigutavamad hetked ning nauditavaimad Pärimuslabori viljad?
Kõige liigutavamad hetked on need, kui lapsed hakkavad muusikat tunnetama– laulavad kaasa, esimesest helist paelunult kuulavad või tunnevad huvi, kuidas neid pille ikka mängitakse ja miks nad just nii kõlavad. Kõige nauditavam hetk on kindlasti siis, kui laps ütleb, et tahaks õppida mõnda rahvapilli mängima ja uurib, kus see võimalik oleks. Sellised siirad hetked kinnitavad, et oleme oma eesmärgile lähemale jõudnud – pärimus on muutunud lastele tähendusrikkaks ja inspireerivaks.
Kas Pärimuslabori võib lõppenuks kuulutada või see on alles suure loo alguspunkt?
Pärimuslabor on suhteliselt alguses oma suurel ja järjepideval teekonnal eesti pärimusmuusika ja -pillide tutvustamisel ja jagamisel noore põlvkonnaga. Seni oleme juba jõudnud Järvamaale, Saaremaale, Hiiumaale ja Ida-Virumaale, kuid plaan on jätkata teekonda üle kogu Eesti ning käia läbi kõik maakonnad.
Millest saab alguse armastus pärimuse vastu?
Armastus pärimuse vastu sünnib sageli väikestest ja intiimsetest hetkedes – ema laulust, mis jääb lapse unele kaasa kõlama, vanaema pajatatud muinasjutust või ühisest mardis-kadris käimisest, mis viib lapse esivanemate vanade kommeteni. Need hetked muudavad pärimuse isiklikuks, andes lapsele tunde, et see on midagi sügavalt tema oma – osa tema loost ja sidemest eelmiste põlvkondadega.
Pärimus on kui kodutunne, mis aastatega süveneb ja annab edasi elutähtsaid teadmisi, väärtusi ja hingelist rikkust. See hoiab sidet, mis ulatub üle põlvkondade ja toob kaasa nähtamatu silla mineviku ja tuleviku vahel. See side jääb tugevaks sõltumata ajast või vahemaast, andes noorele põlvkonnale võimaluse hoida oma kultuuri elavana ja edasikandmist väärivana.
Kaanefoto: Eesti Pärimusmuusika Keskus
Comments are closed.