9.-13. maini toimus Tallinnas CIOFF®i (Rahvusvaheline folkloorifestivalide ja rahvakunstiorganisatsioonide nõukogu) Kesk-ja Põhja-Euroopa sektori kohtumine. CIOFFi liikmeteks on rahvussektsioonid, mis koonduvad piirkondlikeks sektoriteks. Eestis täidab rahvussektsiooni kohustusi Eesti Folkloorinõukogu.
Keskmes on selgus
Seekordsel kohtumisel oli üheks tulisemaks aruteluks CIOFFi festivalide tingimused, regulatsioonid ja erinevad nimetused, mis tekitavad rühmades segadust: CIOFF® Recognized Festivals ehk festivalid, millel on CIOFF®i märgis vs CIOFF® Festivals ehk nii rahvusvahelised kui kohalikud festivalid, mis kuuluvad CIOFF®i võrgustikku, kuid ei oma tunnustust. Ühel festivalitüübil on korraldajale rangemad tingimused kui teisel, samas on mõlemal õigus kasutada CIOFF®i märki, sümboolikat. Oldi ühel meelel, et praegune jaotus tekitab arusaamatusi, kuid ka õiguste kitsendamisel on oma miinuspool. Arvamuste paljusus sai kaardistatud ja loodud põhi, mille pealt selguse suunas liikuda.
Teisteks sisukateks ja aeganõudvateks teemadeks olid organisatsiooni tugevdamine ja nii välis-, kuid eriti sisekommunikatsiooni parendamine: kodulehe uuendamine, pilvesüsteemi kasutamine organisatsiooni dokumentide jagamiseks jne. Siinkohal tuleb taas iseendale meelde tuletada, et Eesti on digimaa ja meie jaoks elementaarseid elektroonilisi toiminguid tehakse mitmel pool jätkuvalt paberil, faksi teel jms ning digitaalsete veebipõhiste süsteemide tutvustamine, kasutama õppimine ja sisse töötamine võtab rahvusvahelisel tasemel aega.
Kahe tunniga läbi Eestimaa
Traditsiooniliselt on sektori kohtumiste lahutamatuks osaks korraldajamaad tutvustav kultuuriprogramm. Meie viisime külalised Eesti Vabaõhumuuseumisse, kus kahetunnise rännaku jooksul mitte ainult ei tutvutud Eesti talurahva eluoluga, vaid sai ka taluõue murul jalga keerutada ning viisijupi üles võtta. Külalisi kostitasid folklooriga Arhailine meestelaulu ansambel Lüü-Türr, Vigala Folklooriselts Kiitsharakad, Seto leelokoor Siidisõsarõ ja Väägvere külakapell.
Seejärel ootasid Kolu kõrtsis mulgipuder ja teised hõrgutised, üles astusid Leesikad ning jätkus mõnus koosviibimine ja ühine muljetamine. Esinejana oli muidugi aukartust äratav niisuguse seltskonna ees üles astuda, ent samavõrra ka hinge paitav kogemus: publik oskas hinnata kogetut, küsis sisukaid küsimusi, jagas sotsiaalmeedias pilte, videoid, rõkkavaid muljeid ja oli lihtsalt tänulik ning õnnelik.
Sektori kohtumise tulemusel tehti mitmeid sisulisi ettepanekuid, mida organisatsiooni kõrgemad kogud peavad arutama, et seejärel aastakongressi heakskiidul rakendada. Nagu eespool kirjeldatud – ülisuures rahvusvahelises organisatsioonis käib kõik aeglasemalt kui meie siin Eestis harjunud oleme. Kokku tulevad väga erineva keele – ja kultuuritaustaga erinevatest põlvkondadest inimesed, kelle hulgas on folkloriste-teadlasi, pärimuskultuurihuvilisi, professionaalseid kultuurikorraldajaid ja vabatahtlikke eestvedajaid. Sektori kohtumiste eelis on, et inimesi on vähem ja kasutatakse üht töökeelt. Seega puudub kohmakas tõlkeprotsess ning tekib rohkem aega ja ruumi sisulisteks diskussioonideks.
Nii võib kindlalt öelda, et Kesk- ja Põhja-Euroopa sektori kohtumine oli konstruktiivne, sisukas ja lahendustele orienteeritud.
*CIOFF on Rahvusvaheline Folkloorifestivalide ja Rahvakunstiorganisatsioonide Nõukogu. UNESCO ametliku partnerina on CIOFFi kohuseks pärimuskultuuri ja folkloori kaitsmine, edendamine ja levitamine. Loe lähemalt CIOFFi kohta siit.
Kristiina Siig
Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liige
Fotod: Rene Jakobson
Comments are closed.