1. aprillil kell 10 lõigati pidulikult läbi lint Tallinna Loomaaia vana karumaja juures. Loomaaed on pidevalt uute eksootiliste liikide otsingul ning tänasest on loomaaia kollektsiooni lisandunud uus liik: väljasuremisohus folklooriharrastaja ehk pärimuskultuuriga tegelev eestlane.
Nimelt selgus Eesti Rahvakultuuri Keskuse poolt hallatavast rahvakultuuri andmebaasist RAKU, et folklooriga tegelejate arv on Eestis kahanenud kriitilise tasemeni, seda eriti jutuvestmise valdkonnas, ohus on aga ka pärimuslaulu, pillimängu, pärimustantsu ning käsitööga tegelejad.
Et tegu on tõsise signaaliga Eesti identideedile ning jätkusuutlikule rahvusriigile, kutsus Eesti Folkloorinõukogu kokku kriisikomisjoni, et leida kiire ning tõhus viis olukorra lahendamiseks. Arutlusele tuli mitmeid ideid, mille plusse ning miinuseid põhjalikult kaaluti. Lõpuks jäi lauale mõte kolida needki vähesed järelejäänud pärimusega tegelevad isendid Tallinna Loomaaeda.
„Mõtlesime algselt folkloorirühmade looduskaitseala rajamisele, aga kuna Tallinna Loomaaial on kogemusi ohustatud liikide elukeskkondade loomisel ja hädaabipopulatsioonidega, siis läksime seda teed. See võimaldab isendeid elus hoida ja võimalusel loodusesse tagasi viia juhul, kui pärimusekandja looduses täielikult hävib,” selgitab Eesti Folkloorinõukogu arendusjuht Laura Liinat. Seega kaitseb taoline radikaalne samm pärimusega tegelejaid muu maailma kahjulike mõjude eest, teisalt annab võimaluse ka folkloorivaldkonnas tegutsejaid lähemalt vaadelda ning nende päevarütmi jälgida.
Esimene valim isendeid koliti loomaaia vanadesse karupuuridesse, kus on seni saanud vaadata ajaloonäitust loomaaiandusest Tallinna loomaaias. Erinevalt teistest loomaaias eksponeeritavatest liikidest on külastajatel lubatud neid võre vahelt toita, seda põhjusel, et tänini puuduvad teated selle kohta, et folklooriharrastaja oleks kedagi purenud või kui, siis ainult suure nälja korral.
Loomaaia direktori sõnul oli ettepanek esiti ehmatav, kuid kuna selgus, et folklooriharrastajad on harjunud elama üsna kesistes tingimustes peost suhu, ei kujuta nad loomaaiale suurt kuluallikat. „Kausitäie veega keedetud tanguputru või kapsaleent ning kääru rukkileiba suudame neile kord päevas ikka pakkuda,“ kommenteerib Tallinna Loomaaia direktor Kaupo Heinma. Nii nagu me kostitame pidupäevadel loomaaia teisi asukaid pidulikuma toiduga, on kavas ka näiteks vastlapäeval folklooriharrastajatele pakkuda soolaga keedetud ube ja heldekäeliste sponsorite leidmisel ehk isegi keedetud seajalgu.
Et pärimusega tegelejatele pole sageli rahvamajades ette nähtud harjutusruume, pole nad ka ses osas nõudlikud – 9-ruutmeetrised puurid on nende silmis pigem süllekukkunud õnn, kus saab segamatult tikkida, kannelt mängida, pastlapaelu punuda, regilaule jorutada, kududa ning suure himu korral isegi labajalga tantsida.
Folklooriga harrastajate kolimine looduslikust keskkonnast loomaaeda toimub Euroopas Euroopa ohustatud liikide paljundusprogrammi (EEP) soovitusel. Paljundusprogrammide eesmärgiks on liigi säilimine. Väljatöötamisel on ka EFP ehk Eesti Folklooriharrastajate Paljundusprogramm.
Folklooriharrastajate (homo folkloricus) puur on esialgu avatud 1. aprillil kella 10-17. Pärast mõju-uuringut otsustavad Tallinna Loomaia loomade heaolu eest vastutavad spetsialistid, kas ja kuidas pärimusekandjad suurest tähelepanust tuleneva stressiga toime tulid ja alles seejärel võetakse vastu otsus, kui sageli neid edaspidi külastajatele eksponeeritakse.
Comments are closed.