Oleme neli rahvamuusikat armastavat sõpra: pillimehed Henrik, Tanel ja Juss ning projekti taganttorkija Kadri. Juba mõnda aega oli Henrik juurutanud ideed võtta ette suuremat sorti tuur, et kaardistada tänapäeva rahvamuusikamaastikku ja koguda infot nende külapillimeeste kohta, kes avalikkusele veel teada pole. Kõnealune maastik on ju teadagi muutuv ja inimene kaduv – vaja on silma peal hoida, et põnevad karakterid ajaloohämarusse ära ei kaoks. Kes nad on, kuidas nad muusika juurde sattunud on ja kus nad neid pille ja lugusid õppisid?
Idee tasandilt ei olnud me sellegipoolest veel palju kaugemale jõudnud, kui meie teele kerkis ootamatult Eesti Pärimusmuusika Keskus August Pulsti stipendiumiga, mille eesmärk oli „uurida, kes on tänased kogukonnamuusikud“ – nagu rusikas silmaauku! Ja nii see viimane tõuge saigi antud. Mõni meie seast on uudishimulikum, mõni vähem, aga mõte mööda Eestit tiirutavast ja peidetud kulda otsivast ringreisist pani kõigil käed sügelema ja mõtte jooksma.
Kuidas see kõik siis ka välja näeb?
Teeme siin ja seal üleskutseid – andku pillimees end aga heaga üles! Või siis oma suupilli mängiv vanaema, lõõtsamehest vanaisa, viiuldajast naabrimees, kannelt mängiv tädipoeg ja nii edasi ja edasi.
Meile helistatakse otse, kirjutatakse mõnest sugulasest või tullakse kontsert-simmanile lihtsalt kohale. Kõik sobib! Vahel kutsutakse meid ka kodudesse – pakutakse kohvi ja kooki ning pajatatakse kõik algusest peale ära. Henrik on meil täielik inimestemagnet, päriselt! Ta kohe oskab selle südamliku ja lõbusa infost pakatava vestluseni jõuda, ise samas tagaplaanile jäädes.
Kontaktide valik kujuneb arusaadavatel põhjustel enamasti õhtuste kontsertide asupaikadest, rahvamajadest, kuid ega see Eestimaa ju lõppeks teab mis hirmus suur ei ole ning mõned pillimehed on ise ka üsna kaugelt kohale sõitnud.
Ringreisi esimese osaga oleme poole peal – kontsert-simmanid on tänaseks toimunud Iisaku rahvamajas ja Puka kultuurimajas ning tõepoolest, me oleme pahviks löödud! Me ju teadsime juba ammu, et eestlane on üks ägedalt vastuoluline (kohati sügavalt saladuslik, kohati haaravalt rõõmus) tegelane, aga nii hea on jälle ja jälle tõdeda, et ta on omas elemendis üllatuslikult pungil täis rõõmu, soojust, empaatiat, ligimesearmasust. Meid oodatakse lõhnava kringli ja säravate silmadega, jagatakse südamlikke lugusid nii pillil kui oma eluloost, tõmmatakse tantsima ja mis põhiline – nauditakse elu.
Küsime oma intervjuudes, mida see pillimäng mängijatele annab. Vastusest rulluvad lahti üdini siirad ja elu põhitõdesid kajastavad vastused: „see meeldib sulle ja see meeldib mulle“, „see on mu jooga, ma vabanen stressist“, „pillimäng annab meeletu naudingu“, „mured jäävad seljataha“ jne.
Ja ongi nii – ise, omal käel on enamik neist pillid selgeks õppinud, jagavad teiste mängijatega pillilugusid, keegi pole konkurent, muusika on nauding ja stressivastane rohi!
Mis nüüd edasi saab?
Hea uudis on see, et me oleme alles poolel teel! Ikka veel oled lahkesti oodatud oma sugulasi üles andma – ei vanus ega sugu ole tähtsad!
- Helista 5198 2376;
- kirjuta suits.kadri@gmail.com või
- tule kontsert-simmanile kohale.
Ringreisi esimene pool on kohe läbi – jäänud on veel kontsert 14. veebruaril Kalevipoja Kojas, kuid kohtume kevadel juba uutes rahvamajades. Suvel esitame oma tehtud tööd Viljandi Pärimusmuusika Festivalil ning anname salvestatud videomaterjalid üle Pärimusmuusika Teabekogule ja Eesti Kirjandusmuuseumile. Ja ega juulikuuga pillimäng ega tants otsa saa – kirju elu pärimusemaastikul jätkub sama hoogsalt: sõnavõlurid tõlgivad eesti keelde uusi lugusid, mida rahvamuusikaansamblid rõõmsalt esitavad, uued tüdrukud ja poisid, mehed ja naised võtavad esimest korda kätte pille ning õpivad omal käel või sütitava juhendaja käe all mängima, simmanitel tantsitakse kõige rõõmsamaid tantse ning eestlane jätkab mittekonkureerimist teise eestlasega.
Kohtume simmanil!
Henrik Hinrikus
Tanel Sakrits
Juhan Suits
Kadri Suits
Comments are closed.