Sulev Mäeväli (perekonnanimi kuni 1938. aastani Eintrei) sündis 28. veebruaril 1936 Kasispeal Kõnnu vallas Kuusalu kihelkonnas Harjumaal. Tema lapsepõlv möödus sõjaperioodil Loksal, vanaema hoole all. 1944. aasta septembris sõideti Tallinnas elavate vanemate juurde, et põgeneda üheskoos välismaale. See ebaõnnestus ja nii läks Sulev 1944. aasta sügisel kooli Tallinna Westholmi gümnaasiumi. Sulevi enda sõnul läks 1946. aastal elu Tallinnas majanduslikult niivõrd kitsaks, et koliti isakoju Kärdlasse, kus oli võimalik peret toita. Koolitee jätkus Kärdla keskkoolis, mille kõrvalt laulis ta kuni 1959. aastani Kärdla kiriku kooris ning Kärdla kultuurimaja segakooris. Elutee viis Sulevi Narva soojuselektrijaama löökehitustöödele, kus ta omandas vene keele, mis ülikooliaegadel õpet kergendas. Ülikoolis spetsialiseerus ta 1967. aastal kunstiajaloole, millega tekkisid tal enda mälestuste järgi kõige esimesed kokkupuuted karjas käies, kus lugemiseks olid ühes võetud naabrimehe raamaturiiulilt Eesti kunstiajaloo väljaanded. Need olid huvitavad, meeldejäävad ja kui ülikoolis moodustati kunstiajaloogrupp, ühines Sulev sellega. 1969. aastal lõpetas Sulev Mäeväli Tartu Riikliku Ülikooli kunstiajaloolasena. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta Tallinna Arhitektuuri Mälestusmärkide Kaitse Inspektsioonis. 1989. aastatest alates oli ta Tallinna Linnamuuseumis kauaaegne teadusdirektor ja peaspetsialist. Ta oli baltisaksa kultuuripärandi uurija ja tutvustaja. Sulev Mäeväli on 2005. aastal auhinnatud Saksamaa teeneteristiga.
Aastatel 1985-2008 oli Sulev Mäeväli seto leelokoor Sõsarõ kunstiliseks juhiks. Eeldused muusikavallas tegutsemiseks olid tal varasematest koorilaulu aegadest, lisaks laulis ta ka Tallinna Toomkiriku kooris. Sulev oli leelokoori kooshoidja, kes suutis seda järjepidevat ja aeganõudvat tööd teha oma põhitöö kõrvalt. Koorile omistati repertuaarivaliku ja esituste eest Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu poolt kõrgem kategooria.
Arvestades seto kultuuri eripära ja selle väljenduslaadi, töötas ta läbi hulganisti arhiivimaterjale seto traditsiooniliste tähtpäevaprogrammide koostamisel nii, et nende esitamisel tekkis seto kogukonna iga liikme südamesse kaugelejäänud kodutunne, meenus oma isatalu, lapsepõlv ja noorus. Koor oli sagedasti kutsutud osalema Tallinna linna kultuuriüritustele. Tänu Sulevi autoriteedile oli Tallinna Linnavalitsuse poolt setodele alati võimaldatud nii aeg kui ruum oma tegevuste läbiviimiseks. Sulev Mäeväli poolt korraldatud koori ülesastumised olid hinnatud ja meeleldi külastatud nii Vabariigi Kultuuriministeeriumi kui ka tollase Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti esindajate poolt. Koori liikmeid on nende poolt korduvalt tänatud au- ja tänukirjadega. Sulev Mäeväli panust tutvustada laulukoor Sõsarõ kaudu seto kultuuri ka väljapool Eesti Vabariiki tuleb kõrgelt hinnata. Koor on saanud oma korduvate esinemistega sooja vastuvõtu osaliseks Saksamaal, Soomes, Rootsis, Ukrainas ja Venemaal.
Sulev Mäevälja, töökat ja lugupeetud inimest, jäävad tema nelja lapse ja kolmeteistkümne lapselapse kõrval leinama ka seto leelokoor Sõsarõ liikmed.
Laulukoor Sõsarõ nimel
Riina Kabi
Comments are closed.