2025. aastal pälvis aasta teo preemia 2024. aastal toimunud esimene kodaverekeelne Kodavere Laalupido. Kuigi Kodaveres on laulupidusid peetud pikka aega, oli eelmisel aastal toimunud pidu esimest korda kodaverekeelne. Peo ideest, sellele eelnenud sündmustest, korraldamisest ja kogukonna kaasamisest rääkis sündmuse üks korraldaja Ergo-Hart Västrik.
Esimene Kodavere Laalupido on edukalt seljataga. Kuidas ja kuna selline idee üldse tekkis?
Idee korraldada Kodavere Laalupido tekkis kodavere keele elavdamisega seotud tegevuste käigus. Üks asi on sujuvalt viinud teiseni ning ajapikku on laienenud tegevuste haare ja ning kaasatud inimeste hulk.
2020. aasta sügisel osales Kodavere Pärimuskeskuse eestvõttel väike seltskond kodavere keele huvilisi Tartumaa loometalgutel. Talgutel kohtunud Kadi Kivilo, Reet Kruup, Mari Niitra ja Ergo-Hart Västrik moodustasid Kiälekõja seltsingu ning asusid tegelema kohalikule murrakule tähelepanu tõmbamisega avalikus ruumis ja (sotsiaal)meedias.
Näiteks sündis Loometalgutel idee hakata korraldama taas lastele ja noortele kodavere keele laagreid ühenduses muude põnevate tegevustega. Kiälekõja töörühma algatusel toimuski 2021. aasta suvel Kodavere keele- ja filmilaager, mille käigus valmis kodaverekeelne noorteseriaal “Kodavere vaim Peipsi kõhal”, sama toimkond on keele- ja pärimuslaagrite korraldamist jätkanud tänaseni.
2021. aasta kevadel alustas Kodavere Pärimuskeskus veebis Kodavere kiäle kuali tundidega, kus õpetajateks on olnud Kodavere murraku head kõnelajad Ann Kilk, Juta Laasma, Liia Mägi, Mare Nõmm ja Eevi Treial. Keelekooli ideest kasvas välja 2022. aastal toimunud Laalulõõna sari, sest Eevi Treial oli kodavere keelde tõlkinud hulga tuntud eesti laule, mida olime hakanud Kodavere Pärimuskeskuse sündmustel laulma. Ja et koos laulda on mõnus, siis millalgi 2022. aastal sai sõnastatud juba selgem siht korraldada laulupidu, kus kõik laulud ja vahetekstid kõlavad kodavere keeles. I Kodavere Laaulupido toimuski Pala laululaval 2. juunil 2024 paljude Peipsiääre valla organisatsioonide ja asutuste koostöös. Laulupidusid ja kihelkondlikke laulupäevi on Palal korraldatud juba rohkem kui 100 aastat, kuid esimest korda oli laulupidu kodaverekeelne.
Milline oli kohaliku kogukonna roll peo ettevalmistamisel ja toimumisel?
Kodavere laalupido sai teoks ennekõike seetõttu, et veel on inimesi, kes kodavere keelt kõnelevad. Nii oleme südamest tänulikud Kodavere keelekooli õpetajatele, kes noorematele seda keelt edasi õpetanud on. Nii olid ühel või teisel viisil ettevalmistamisse kaasatud kodavere keele õpetajad ja õppijad.
Lauljatena olid laulupeole kaasatud suur hulk Peipsiääre valla kooli- ja lasteaialapsi. Kuna meie vallas ühtegi segakoori 2024. aastal ei tegutsenud, siis hakkas laulupeo jaoks aasta alguses koos käima Kodavere projektikoor Eve Koorti juhendamisel, mis tõi kokku üle 30 lauluhuvilise nii lähemalt kui ka kaugemalt.
Laulupeo korraldamises osalesid aktiivselt kõik Kodavere Pärimuskeskuse juhatuse liikmed, kaasates korraldustöösse nii keskuse liikmeid kui ka vabatahtlikke. Paljud ettevalmistused tehti ära talgutööna. Nii valmisid valla eri paigus läbi viidud talgutel laulupeo lauljatele lõngajääkidest punutud käepaelad, samuti valmistati talgutööna laulupeo platsi viidad ning hulk pinke.
Peo õnnestumisse aitasid kõigiti kaasa Pala kool, kultuurimaja ja noortekeskus. Ka laulupeoks kokku pandud näitus “Laulupeod Palal 100 aastat tagasi” valmis kohaliku kogukonna liikmete toodud materjalide põhjal.
Ja muidugi oli oluline see, et Peipsiääre valla inimesed ning need, kelle juured on Kodavere kandis, tulid laulupeole kohale. Koos lauljatega oli laulupeost osa saamas hinnanguliselt tuhatkond inimest, kes tõid peoplatsile väga erilise õhkkonna. Pidu võeti lauljate ja kuulajate poolt hästi vastu ning järgmine Kodavere laalupido toimub 7. juunil 2026.
Kodavere Laalupeo üks eesmärk oli kohaliku keele kasutamist elavdada ja sellele tähelepanu juhtida. Kuidas tundub, kas huvi kodavere keele vastu on kasvanud?
Kindlasti on kodavere keel tänu laalupidole nüüd rohkem n-ö pildil ja selle olemasolu piirkonna kultuuri rikastava nähtusena on rohkem teadvustatud. Laalupido on loonud kohaliku keele elavdamisele toetava fooni.
Positiivse arenguna võib näiteks välja tuua pärimusringi käivitamise Pala koolis 2024. aasta sügisel, kus juhendaja Natali Ponetajev saab noorema kooliastme lastele iganädalaselt Kodavere kandi pärimust, sh ka keelt, tutvustada. Samuti on väga tore Pala kooli õpilaste algatusel tänavu juunis käivitunud Kodavere noorte taskuhääling “Kaugen külän”1. Podcast pole küll läbinisti kodaverekeelne, kuid see on igati kodaveremeelne ning kohalikku murrakut populariseeriv ettevõtmine.
Samas pole laalupido näiteks kaasa toonud märkimisväärselt suuremat huvi Kodavere kiäle kuali tundide vastu, mille läbiviimist veebis jätkasime ka 2025. aasta kevadel.
Kodavere kandi kogukond on tegus ja aktiivne, toimub palju ja huvi oma kandi kultuuri vastu näib olevat suur. Mida soovitaksite teistele, kel tunne, et tahaks ka enda piirkonna pärandit rohkem avastada ja väärtustada? Mis võiks olla see esimene samm sel teekonnal?
Kõik algab inimestest, kes soovivad oma kodukandi heaks midagi ära teha. Nii on vaja leida inimesed või inimene, kes asja oma südameasjaks võtab ning selle nimel tegutsema asub.
Hea, kui kambas on nii nooremaid kui ka vanemaid kogukonna liikmeid, kes on valmis aktiivselt kaasa lööma. Nii jõuab teave kiiremini ja kergemini soovitud adressaadini.
Tähtis on suhtlemine, koostöö nii üksikisikute kui ka organisatsioonide vahel, sest üksi omas mullis tegutsemine ei pruugi alati soovitud sihini viia. Koostöö ja suhtlemine annab ideedele tiivad ning esmalt ka kõige ulmelisematena tunduvad plaanid võivad hõlpsasti teostuda.
Ja oluline on hoida järjepidevust – uute algatuste omaksvõtmine ei pruugi sündida üleöö. See võib võtta aega, sageli mitu aastat, et üks või teine ettevõtmine leiaks inimesed, kellele see korda läheb, ja vastupidi, et korraldatud sündmused saaksid sellise vormi ja sisu, mis kogukonna liikmeid kõnetab.
Foto autor on Karl-Fredy Kruup.
- Taskuhäälingut saab kuulata YouTube’is ja Spotify’s. Podcast’i tegijate kohta leiab teavet ka nende FB seinalt . ↩︎
Comments are closed.