Folkloorirühmad on Pärnus aktiivselt tegutsenud alates 90-ndate aastate algusest. Koos Rahvusvahelise Folkloorifestivali Baltica algusaastatega jõudis folklooriliikumine ka Pärnusse. Baltica festivali maapäevadena korraldati „Pärnumaa Pirandit“ ja „Audru Andevakka“.
Baltica festivali Eestis toimumise aastad on alati olnud erilised ja seda aega oodatakse. Rühmajuhid pühendava aega oma kandi pärimuse uurimiseks ja selle põhjal valmistatakse ka ette pärimuskavad rühmale.
Sel aastal juhtus nii, et juubelilaulupidu ja pärimuspidu Baltica toimusid samal aastal. Mõned inimesed jõudsid mõlemale peole ja mõned valisid kuhu minna. Tahtmine tulla kokku ja koos laulda ning tantsida pole kuhugi kadunud. Sel aastal oli hea, et ei olnud väga piiritletud reegleid, milliseid kavasid, milliseid lugusid, laule ja tantse esitada. Kõik oli lubatud, peaasi, et oma ja ehe.
Pärnus on alati olnud aktiivsed pärimustantsu rühmad ja pillimängijad. Keerulisem on lugu ehedate lauljatega, kes suudaksid regilaulu üles võtta. Tegijaid on palju ja juba ainuüksi see räägib enda eest, et kevadel toimus Pärnu linnas kolm eelpidu. Kolme eelpeo tegemine oli õige otsus, sest ühele päevale ja ühte saali kõik Pärnu linna folkloorihuvilised ära ei mahu. 12 rühma Pärnu linnast ja üks Lääneranna valla folkloorirühm otsustasid osa võtta ka Tallinnas toimuvast pärimuspeost.
15.novembril kogunesid kõik Pärnu folkloorirühmade juhendajad Baltica Pärimuspeo tänupeole ja sellele järgnevale Lõõtsavägilaste kontserdile Pärnu Noorusemajja. Ühise laua ümber istudes läksid ka keelepaelad lahti ja kiidusõnu jagus selle aasta Baltica korraldajatele. Kindel on see, et selliseid pidusid on vaja, et edasi tegutseda. Uute plaanide arutamisel tekkis mõte taaselustada Pärnumaal suurem ühine pärimuspidu nagu varem olid “Pärnumaa Pirand” ja “Audru Andevakk”. Elame näeme, kas see mõte saab ka teoks.
Uue aasta plaanid on juba paljudel sündmuste korraldajatel paigas. 2020. aastal toimub Pärnus Rahvusvaheline Ingerisoomlaste laulupidu ja juba traditsiooniks saanud rahvusvaheline Suupillifestival, kus astuvad üles ka lõõtspillimängijad. Igal suvel toimub Pärnus ka külapillimeeste kokkutulek. Juba veebruaris on aga kõik folkloorirühmad oodatud järjekordsele Rääma folklooripeole. Kuniks jätkub oma pärimusest huvitatud inimesi, elavad ka meie esivanemate laulud, tantsud ja pillilood edasi.
Lisatud ülevaade Pärnus toimunud eelpidudest ja osalenud rühmadest.
16.veebruaril Baltica eelpidu „Rääma folklooripidu“ Pärnu Nooruse Majas, korraldaja Pärnu Aianduse ja Mesinduse selts, eestvedaja Terje Ojaste.
Osalenud folkloorirühmad:
- Spelmanslag / Erhard Ohlhoff ja Esta Ruusman;
- Kungla rahvas / Reeli Tänavsuu;
- Kaera-Jaan / Malle Ormilaan;
- Liblika lasteaed / Sirje Sossi;
- Mesilased / Aino Siling ja Timo Dreiman;
- Rääma rannalased / Terje Ojaste;
- Seljametsa näitetrupp ja Virtin / Aire Koop ja Rita Mändla;
- Seeniortantsurühm Räämakad / Alli Põrk;
- Lõõtspillihaiged / Mati Vürst.
16.märtsi eelpidu „ Karjapoisi vastlad“ Audru Lasteaia õuealal
Korraldajad Audru Lasteaed ja selts Hoiuspuu eestvedajad Evi Vaher ja Aili Rehe.
Osalenud folkloorirühmad:
- Hoiuspuu naisrühm / Jekaterina Põldots;
- Kupparimuorid/ Evi Vaher;
- Jõõpre memmed / Anu Kurm;
- Selts Kajakas / Evi Vaher;
- Audru lasteaia lapsed / Aili Rehe.
16.märtsi eelpidu „ Kaasike kutsub kaimud külla“ Raeküla Vanakooli Keskuses
Korraldaja MTÜ Selts Raeküla eestvedaja Marina Mesipuu Ruhn.
Osalenud folkloorirühmad:
- Folkloorirühm Kaasike / Helje Peet;
- Kevade selts / Viive Reiman;
- Piccolo folk/ Elmar Trink;
- Hanila laulu-ja mänguselts/ Eha Raja;
- Ingerisoomlaste lasterühm Orvoki/ Katrin Hildunen-Alvela;
- Ingerisoomlaste tantsurühm Kulleroo/ Maie Kalbus.
Karksi-Nuia eelpeol osales Anna Raudkatsi tantsuselts / Roland Landing.
Alli Põrk
Pärnu LV kultuuri-ja sporditeenistus
rahvakultuuri peaspetsialist
Comments are closed.