Kuldatsäuk ehk kuldne kobar – nii tutvustab leelokoor Kuldatsäuk end oma esinemistel Setomaaga tutvuma tulnud turistidele. Seto folklooriansambel Kuldatsäuk on võtnud oma südameasjaks säilitada, tutvustada ja arendada edasi Põhja-Setomaa laule, tantse, muusikat, käsitööd ja kombeid.
UNESCO pärandkultuuri nimekirja kantud seto leelot on Värska Kultuurimaja juures tegutsev leelokoor tutvustanud juba 35 aastat. Leelokoor alustas tegevust 1988. aastal – toona laulis kooris 12 naist, kelle seto keel ja lauluoskus olid pärit kodust ja kooliajast. Kooris on algusaastatel laulnud ka mehed ja kooriliikmete lapsed. Kuldatsäuga koori juhendab pikaaegne Värska kultuurimaja juhataja ja Värska Talumuuseumi direktor Laine Lõvi. Kooris laulavad Laine Lõvi, Maret Vabarna, Sirje Purik, Eevi Laanetu, Eevi Kunst, Valve Poolak, Eha Kõiv, Angela Rehi, Mari Palolill, Helena Kudre ja Merle Suss. Pillimängijateks koori esinemistel on käinud mõnikord Mariete Kena, Piret Kase või Jane Vabarna. Jane on ka üks Kuldatsäuga kasvandikest, kes jätkanud leelolaulmist laste leelokooris Laanõtsirk ja hiljem leelokooris Verska Naase’.
Pühade tähistamine, jüripäev, piitrepäev, päätnitsapäev jt on koorile tähtsad, et hoida õigeusu kirikupühade juurde kuuluval kirmasel ehk külapeol leelolaulu traditsiooni. Kuldatsäuk on aastate jooksul saanud palju esineda, peamiselt küll Setomaal, aga ka mujal Eestimaal toimuvatel festivalidel, Euroopa riikides, Ameerikas, omal ajal ka Venemaal. Koorile on tähtis viia seto kultuuri ka mujale, et näidata oma kultuuri rikkust ja selle olulisust.
Kuldatsäuga naised on ise head sõnolised, kuid palju lauldakse ka laule, mida on eest öelnud vanemad koori sõnolised: Maria Rõzikova, Anna Kõivo, Anna Kuremägi. Lauldakse ka teiste kooride laule, mis Kuldatsäuga naistele olulised või neid puudutanud. Ka koori sünnipäevakontserdil ütlesid laulunaised eest just endale meelepärast laulu ja rääkisid juurde oma loo. Koori repertuaari kuuluvad ka kunagiste kooride – Leiko ja Põrste – laulud, ikka selleks, et vanad laulud ei hääbuks ja vanad viisid edasi kanduks.
Kuldatsäuga naised kannavad esinemistel ja Setomaa sündmustel erinevaid seto rahvarõivaid: varasemaid valgeid ja hilisemaid tumedamaid kitasnikke, pikki tikitud ja lühemaid kootud käistega hamesid. Lauljate seas näeb argi- ja pidupäevarõivaid, kantuna vallaliste ja abielunaiste poolt, ja rohkelt hõbeehteid – tsäposkaid, keesid ja sõlgi.
Kuldatsäuga laul on jõuline ja veenev, vahel kurblik ja nostalgiline, kuid alati kõlav ja muljetavaldav ainulaadne mitmehäälne regilaul.
Ilólaulu edesi,
leelolaulu läbi elo!
Maret Vabarna
Comments are closed.