Siidisõsarõ 30. juubelikirmas 16. novembril 2024. aastal Vanalinna Muusikamajas „om nüüd aolugu“.
Ajalooline oli ka meie juubelietteaste, mis võttis laulumänguna kokku selle, kuidas nii umbes kolmkümmend aastat tagasi setud oma kirmaseid pidasid.
Alustuseks aga süütas meie vedosnik Haavalo Ilme küünlakese ja Purje Kaja eestütlemisel laulsime mõtliku laulu, mõeldes neile, kes nüüdseks käivad taevaseid radu. Edasi tegi Veesaare Anne lühikese ülevaate kirmasest, sest sugugi mitte kõik ei tea, et sõna „kirmas“ pärineb saksakeelsest sõnast Kirchmesse, mis tähendab kirikulaata ja et aegade jooksul on sellest välja kujunenud hoopistükkis lõbus külapidu tantsu ja pillimänguga. Kirmasele tuldi „muid kaema ja hinnäst näütama“.
Parktali Tiina eestütlemisel laulsime Siidisõsarate hümni ja edasi sai kirmas aina hoogu juurde: tantsumängud, Sassi ja Villu duett, pillilood, ajastu laulud… Kusagilt kargasid korraga välja bembergkleitides naised ja segunesid Seto rahvarõivis pidulistega. Seda nähes haaras pillimees Sass kohe lõõtsa järele ja lasi kõlada „Valsil kaproonidele“ (kapronsukkades naistele). Mõned naised olid sedavõrd kuraasi täis, et läksid võtsid rahva seast noorsande tantsima. Selline teguviis aga ei jäänud väärikamatele Seto naistele märkamata ja valjuhäälselt kukkusid nad ülemeelikuid tütrikke „tsaagatama“ (taga rääkima).
Sõnaga, kui midagi oli külas juhtunud või juhtumas, siis kirmas oli just see õige koht, kus kõik asjad said korralikult läbi arutatud ja õiglane hinnang antud. Näiteks ei jäänud saladuseks, et Jürgen Ligi olla Värska laululava kõrvale saunamaja ehitanud. Mõned naised otsustasid, et tulgu, mis tuleb, aga konservid ja handsa tuleb kaasa võtta ning Ligi mano sanna minna.
Jutuks tuli ka Sarve Õie eilne sünnipäev. Ja ennäe imet: „Kae! Õie esi oll’ rahva seeh!“ Ilme andis Õiele lilleõied ja me kõik kirmaselised soovisime üheskoos „Ilosat hällüpäivä!“ Õie tuli seepeale rahva ette ja oi heldekene!… tal tulid sõnad suust kui lauluimäl Taarkal… Küll oli südantsoojendav tenolaul!
Seepeale võttis Ilme heli üles ja tema seatud sõnul laulsime ette Siidisõsarate viimase kümne aasta tegemised: meie koosolemise mõte, meie reisid Ukrainasse, Baškiiriasse, Ameerikasse, osalemine Narva ooperipäevadel jne. Lõpuks said sõna ka külalised. Kes tervitas leelosõnul, kes seto keeles, kes kirjakeeles. Nii palju kallistusi, häid sõnu, lilli. Nii palju tantsu, laulu, pillilugusid.
Aitjumma, armsakõsõ!
Haavalo Ilme
Comments are closed.