Sabatants on traditsioonilise tantsu festival, kus saab elava muusika saatel tantsida, nagu külapeol muiste ning õppida tantse meilt ja mujalt. Oma olemuselt on Sabatants osalusfestival, pakkudes rohkesti avastamisrõõmu nii suurtele kui ka väikestele, nii algajatele kui ka edasijõudnud tantsijatele. Programmi kuuluvad seminarid, õpitoad ja õhtused tantsuklubid, kus parimate pillimeeste saatel kinnistada päeva jooksul õpitut, rakendada varem kogutud oskusi või teha päris esimesi tantsusamme. Sabatants leiab aset 1.-3 maini Tallinnas, aadressil Toompea 3. Tänavu toimub festival juba 13. korda.
Seekordsed peaesinejad saabuvad Norrast. Parmupilli- ja hardangerimängija Kenneth Lien, hardangerimängija Åsmund Arnesen Farstad ning laulja ja tantsuõpetaja Signe Dorthea Krohn Gjessing tutvustavad vanemaid Norra tantsutraditsioone nii õpitoas, tantsuklubis kui ka seminaril.
Ükski Sabatantsu festival ei möödu ilma külalisteta Lätist ja Leedust. Festivalil mängib 20. sajandi alguses Lätis populaarsed traditsioonilisi tantse – polkasid, fokstrotte, valsse ja muid tantse – Sabatantsu hea sõber ansambel Brička. Koosluse keskmes on eriline ieviņase lõõtspill, mis on saanud nime Läti pillimeistri August Ieviņši järgi. Lisaks Bričkale kuuleb tantsuklubis mängimas ka kuute ieviņase lõõtspill mängijat eesotsas Oskars Patjankoga, kes on Sabatantsul eri koosseisudega üles astunud esimesest festivalist saadik. August Ieviņši pill on sama uhke nagu August Teppo järgi tehtud lõõtspillid. Mitmekooriline ehitus paneb ta kõlama sama vägevalt kui oreli ning selle ilu tasub lõõtsamängijate järgi tantsides kindlasti kogeda.
Leedust on külas multiinstrumentalist, rahvamuusika populariseerija ja õpetaja ning mitmete folklooriansamblite liige ja juht Vilius Marma, kes mängib festivalil libliklõõtsa. Erinevat tüüpi lõõtspillide plejaadi täiendavad meie oma palavalt armastatud muusikud, Vabariigi pillimehe tiitli omanikud Juhan Uppin ja Kert Krüsban Teppo-tüüpi lõõtspillidel.
Festivali programmis on olulisel kohal ka hõimurahvaste tantsupärand. Sel aastal õpime hinnatud tantsuõpetaja Juha-Matti Aroneni käe all ingerisoome tantse ning külla tuleb ansambel Röntyskä.
Ees ootab midagi erakordselt põnevat – Sabatantsul proovime, kas on võimalik tantsida eesti rahvatantse sajandivanuste grammofonisalvestuste järgi. Meid viib ajarännakule Lauri Õunapuu, lähme tagasi 20. sajandi algusesse, kui külatraditsioonidega segunesid uued seltskonnatantsud nagu Pas d’Espagne ja Two-step, saades Eesti maitsele ja pillidele kohandatud rahvatantsudeks.
Olulisel kohal on muidugi ka Eesti piirkondlikud tantsud ja muusika. Pärnumaa viiulilugusid mängivad Krista ja Raivo Sildoja ning Läänemaa polkad ja labajalad toob tantsijateni Kirbla trio, kuhu kuuluvad Katariin Raska, Leanne Barbo ja Natali Ponetajev.
Priitahtlike pillimeeste ühendus Sörvemaa Sörmitsejad on taaselustanud arhiiviriiulitele kogutud kohalikke tantsuteadmisi ning lükanud käima kord kuus erinevates Saaremaa paigus toimuvad tansiöhtad. Sabatantsul süüvime Saaremaa tantsudesse päevases õpitoas ja tantsime Sörvemaa Sörmitsejate juhatusel õhtuses tantsuklubis. Möödunud aastal tegime tutvust Vormsi tantsudega, mis ei puudu ka selleaastasest programmist. Vormsi signatuurpillil talharpal ehk hiiu kandlel mängivad tantsuks Liisa Koemets ja Sänni Noormets, samme näitavad ette Marju Tamm ja Yngve Rosenblad. Pakri tantsulugusid mängib Jaan Sarv.
Traditsiooni kohaselt avab festivali Aivar Arak, üks parimaid külakandlemängijaid, kes mängib Sabatantsu festivalil suure kõlajõuga Osvald Rossmanni kandlel. Tema mäng on kindel ja hea tunnetusega, just seepärast on Aivari pilli järgi alati hea tantsida. Kandlehelidel laseb samuti kõlada noor muusik Aia Rikka, kes mängib nii traditsioonilisi külakandlelugusid kui ka enda omaloomingut.
Viiuldaja Juuli Kõrre kutsub tantsijaid teritama kõrva veerandtoonideks, kostitades lugudega Eesti vanade Eesti viiulimängijate repertuaarist ja enda sulest. Arhiivis leiduvaid kurioosumeid taaselustab krutskiga tantsubänd Tsõnõnõ3, kuhu kuuluvad Emma Elisabeth Toots, Jakob Ermann ja Riko Misnik.
Seminaril arutlevad kultuurikatkestuse järgsel ajal tantsude taaselustamine üle Sille Kapper-Tiisler, Laura Naagel, Yngve Rosenblad, vestlust juhib Leanne Barbo. Kellel on tekkinud küsimus, mis see sabatants õigupoolest on, tasub seada sammud voor-, sõõr- ja sabatantsude õpituppa, mida juhendab Kristiina Siig. Eelnimetatud repertuaariõpitoaga toimub samaaegselt õpituba, kus saab Leanne Barbo juhendamisel õppida kahtepidi pöörlemisest.
Esmakordselt leiab Sabatantsu programmist mängu- ja laulutoad väikelastele – ikka selleks, et kaasata kõige pisemad tantsu- ja pärimusmaailma juba maast madalast. Mängu- ja laulutubasid viib läbi Kreete Viira ning need toimuvad enne õhtust tantsuklubi kahes rühmas. Esmalt ring- ja laulumängud lastele alates 2. eluaastast, seejärel pärimuslikud mängud vanusele 0-2.
Sel korral jõuab festivalile Eesti Rahvaluule Arhiivi fotokogu põhjal valminud fotonäitus “Ristitantsu tantsigem, oma tantsu hoidagem”, mille on koostanud Getter Lauk ja kujundanud Gabriel Mileiko. Näitus tutvustab erinevaid tantsimise kohti ja viise, nii vanemal ajal kui ka tänapäeval, ning selle meelelahutuslikke, rituaalseid ja maagilisi rolle.
Festivali toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet. Rohkem infot www.sabatants.ee. Kohtumiseni tantsupõrandal 1.-3. mail!
Natali Ponetajev
Kaanefoto: Sven Tupits
Comments are closed.