Loe ka: Eesti Folkloorinõukogu aprilli kuukirjas ilmus artikkel Harjumaa vanemast pulmakombestikust.
Meie pulmapärimus ei ole midagi kauget ega ka muusemieksponaat, mida keelatud käega katsuda. Otse vastupidi – paljud endised kombed on mõnevõrra muutununa kandunud edasi ka meie tänapäevasesse pulma.
Pulmade kujunemine ja kulgemine on endiselt kogukonna ühislooming – pruutpaaril on ikka abiks lähemad pereliikmed, sõbrad. Täna kaasatakse tihti ka erialaeksperte korraldajate ja vastutajate ning teatud rollide esindajate näol, aga nõndasamuti tehti seda ka 100 aastat tagasi, kutsudes pulma muusikuid, mõne konkreetse rituaali läbiviijaid, laulikuid, kokkasid jms.
Kaasa võetud, ära unustatud ja ümberpööratud
Endiselt riietutakse just neiks pulmadeks loodud kaunitesse rõivastesse (just pruutpaar), kingiks viiakse eelistatult raha (20. sajandi keskpaigas ja teisel poolel oli see komme pigem kadunud) ja tänapäeval tuntud avavalss on endisaegne pruudi esitlemine esimese tantsuga. Pulmade puhul on muutumatuna püsinud eelkõige aga see, et toimub kahe suguvõsa liitmine uueks ühiseks hõimuks ja noorpaarist saab uus pere. Samuti on säilinud, ehkki küll pisut teises järjestuses, pulma kulgemise selgroog: pulm valmistatakse ette, kogunetakse, liidetakse ametlike kommete ja oma tavadega uus paar abieluinimesteks ning viiakse läbi erinevaid mänge, rituaale jms, et vastsel paaril oleks oma pikas eelseisvas tulevikus õnne nii kodu kui lastega.
On ka mitmeid kombeid, mis tänapäeval tunduvad kohatuna. Näiteks ei kõlba pruudil enam oma tugeva tervise tõestamiseks kogu pulmaseltskonna ees peeratada või elada avalikult kaasa pruutpaari pulmaööle ja selle ettevalmistustele. Mõned kombed või endisaegsed lähenemised on ka nö tagurpidi pöördunud. Näiteks kui varem oli pruutpaari roll pulmas pigem passiivne ning kogu tegevus kulges nende ümber, siis tänapäeval tõstetakse pruuti ja peigmeest aina esile.
Kahju on siinjuures, et oma elu ühel ilusaimal ja olulisimal päeval pannakse pruutpaar tihtipeale tegema tegusid ja osalema mängudes või katsetes, mis on seotud mustuse või määrduvate esemete, asjadega (kartulikoorimine, beebi mähkmete vahetamine). Peigmehel jällegi tuleb tihti näidata oma tugevust ja kiirust, mis ajab higistama, lõhub kauneid riideid jms. Kõige tipuks aga on pruutpaarile suunatud tegevused tihtipeale neid alavääristavad või võimekust proovile panevad – kas nad ikka saavad hakkama. Ja kui ei saa? Pulmakülalised naeravad, aga kas me ise tahaksime enne ballisaali sisenemist kaunites rõivastes veel ühe jooksuringi teha või kartuleid koorida?
Valge kleidi ja moodsa bändi kõrvale mahub ka pärimus
Endiste kommete au sees hoidmises ei ole midagi keerulist, suur osa neist on tegelikult teisenenult tänapäeva edasi kandunud. Meie pulmakommete varasalv on rikas ning see ei eelda tingimata rahvarõivastesse riietumist ega ka muusikuid torupilli ja viiuliga. Ka valge kleidi, ülikonna ja moodsa bändi kõrvale annab oskuslikult ja sobivalt ühendada ka justkui kaugeks jäänud tavasid.
Sarnaselt Harjumaa pulmakombestikku tutvustavale artiklile, jagan mõningaid ideid ja nõuandeid alateemadesse rühmitatuna. Hüppan üle pulmaeelsest pikemast perioodist, käsitledes põgusalt ideid seoses kosjade ja ühiste ettevalmistustega ning keskendudes erinevatele pulmas toimuvatele tegevustele.
Kosja minnes kõnelegu isamees
Kosjaminekut on võimalik läbi viia kas etteteatamata, ja vaadata, kuidas asi kujuneb, või näha vaeva ettevalmistustega, et kõik osalised käituksid teadlikumalt. Viimasel juhul tuleb enne kosjasid isamehega plaanid kokku leppida. Pruudi vanematele tasub eelhäälestuseks möödaminnes ja vihjamisi anda ette kirjatükk kosjakommetest, vaadata üheskoos mõnda temaatilist videot, võtta seltskonnas nii mõnedki olulised teemad kaasakiskuvalt jutuks vms. Nii saadakse kosjatulnute kavatsustest kiirelt aru ja osatakse kaasa rääkida. Või miks mitte kutsuda kokku nii pruudi kui peigmehe vanemad ja neile ühekorraga kosjaskäik teha.
Kõige olulisem on aga taaskord jätta pruutpaar passiivsesse rolli – nende eest kõneleb isamees. Seda loomulikumalt mõjub tulevase pruutpaari tagasihoidlikkus kosjade sobitamise juures. Ning ärgem unustagem vastastikuseid kosjakinke!
Pulmade ettevalmistus poissmeeste- ja tüdrukuteõhtutel
Pulmade plaanimise aega jääb kõikide vajalike esemete ja muu pulmaks vajaliku soetamine ning ettevalmistamine. Kaval on kasutada seks puhuks laiemat pere ja sõpruskonna abi, et kohustused oleksid omavahel jagatud. Seesugune koostegutsemine seob osalisi enam pulmadega ja suurendab ootustunnet.
Nii võiks tänapäeval populaarseks saanud poiste- ja tüdrukuteõhtud, mille sisuks suuremat sorti pidutsemine, panna hoopis koostegemise teenistusse. Vanemate kommete järgi kogunesid enne pulmi noored, eriti tüdrukud, kokku ja aitasid pruudil veimekirstu veel viimaseid esemeid valmistada. Mõistlik olekski tüdrukuteõhtul valmistada üheskoos esemeid, mida pulmas veimedena vms ära kasutada, samamoodi saab toimida poissmeesteõhtuga.
Kes siis ei tahaks saada koduveini või moosi!
Veimede hulka võiksid kuuluda endavalmistatud esemed. Et kõik pole peenes käsitöös meistrid ega ole mõistlik külalistele jagatavatele veimedele ka liialt palju kulutada, võiks kingiks valmistada ka enda tehtud toitu: moosi, koduveini vms.
“Meie pulmas ei ole midagi kibedat” ehk mida kirjutada kutsele?
Pulmakutse võiks sisaldada teavet selle kohta, millises stiilis pulm toimub. Traditsiooniliste kommete-tavade lisamisel muu pulmatralli sekka pole see ehk nii oluline, aga kui soovite, et pulmas aitaks õhkkonna tekkimisele kaasa ka rahvuslik riietus, rahvarõivad või osataks arvestada laulikute tegevusega vms, on mõistlik see täpsemalt lahti kirjutada. Samuti võib pulmakutse juurde lisada pisema kokkuvõtte toimuvast, aga ka soovitused, kust laenutada rahvarõivaid, kas tuua lilli või muud vajalikku.
Ka kibekarjumine on meile üsna võõras komme. Kui on soov vältida kõikide ees suu andmist, võib kirjutada kutse juurde märke: „Meie pulmas pole midagi kibedat. Soovijad võivad hüüda “Hõissa!”.”
Pulmarongist pulmakaskedeni
Vahva on korraldada kahe otsaga pulmi ehk alustada tegevustega pruudikodus ja liikuda seejärel pulmarongiga peiukoju. Kui pulm toimub vaid ühes paigas, siis annab sellist erinevate paikade vahel liikumist soovi korral kujutada ka sümboolselt. Niisamuti tasub mõelda dekoratsioonidele: kaunistada pulmarongis olevaid autosid jm sõiduvahendeid isetehtud paeltega ning pulmaruumi tuua traditsioonilise piduehtena kased.
Loori asemel tanu, slepi asemel põll?
Vanade pulmakommete kasutamine ei tähenda, et pruutpaar või pulmalised peavad kandma rahvarõivaid. Väga edukalt sobivad erinevad kombed ja rituaalid ka valge-kleidi-pulma. Aga miks mitte kavandada kleidi juurde sobiv peakate ja põlleke, mis juba eos mõeldud haakuma uhke pitsilise pulmakleidi disainiga!?
Poolikud kaalikad pulmalaual
Kes meist ei sooviks uhket ja tänapäevast pulmalauda? Samas aitab priiskamisest hoiduda just isikupärane lähenemine: talupoeglik linadeta laud, kaunistuseks poolikud kaalikad, mille sees põlevad küünlad. Või pruutpaari istumiskohtade kohale riputatud pilkupüüdev rookroon, seintel kaunistatud vaibad, nurkades kõrguvad rohelised kased. Valikuid, mida pärimusest üle võtta, jagub igale maitsele!
Pulmarollid vaid parimate kanda
Pulmarollidesse võib valida toredaid inimesi tuttavate seast või kaasata ka professionaale (nt toitlustaja, muusikud). Laulikud ja elav pillimäng annavad peole palju juurde. Hea mõte on enne pulmi mängida läbi peaproov koos kõikide pulmategelastega.
Pruuti tunned varvastest
Pruudi otsimist peiupoolsete külaliste ja peigmehe poolt võib teha nii suletud uste taga, aga ka mängulisemalt kõikide silme ees – näiteks tuues välja mitmeid sõba alla peidetud pruute. Peigmees paneb neid proovile, et selgitada välja, milline neist on tema oma. Võib juhtuda ka, et mõni pakutav pruudikandidaat osutub hoopiski noormeheks! Pruudi tuvastamist võib läbi viia ka viisil, kus neiud on peidus ühe suurema sõba all. Peigmehe ülesandeks on tuvastada oma pruut varvaste järgi.
Ema tarkusesõnad isakodust lahkumisel
Traditsiooniliselt on pruudi ärasaatmine kodust olnud nutuseim hetk, kus neiule jagatakse veel viimaseid tarkusesõnu ja rõhutatakse jäädavat lahkumist isakodust. Tänapäeval võib selle tähistamiseks jagada pulmas häid nõuandeid kaasa ema, aga ka teised „pruudipoolsed“, püüdes mõtestada, mida tähendab viimne isakodust lahkumine mitteabielunaisena.
Sülelapse hüpitamisest võib sõltuda esiklapse sugu
Enne lauda istumist tasuks kaasata pulmaliste seast kõige pisem väikelaps, et teda hüpitada. Nimelt usuti varasemalt, et kui hüpitatakse poisslast, sünnib ka pruutpaaril esimesena poeg. Tänapäeval ei ole see pärimise jms seisukohalt enam nii oluline, ja ehk soovitaksegi esiklapseks just tütart – seega tasub mõelda sedagi, keda sülle sokutada. Sülelapsele võiks aga peale hüpitamist anda kingiks kapukad (papud) või sokikesed.
Valjuhäälsed kirjeldused tanutamisest
Ka tanutamist annab läbi viia avalikult külaliste ees või privaatsemalt lähimate naiste ringis. Kui ollakse eraldi ruumis, tuleks hoolitseda selle eest, et ka pulmakülalistel oleks samal ajal mingi tegevus. Näiteks võib keegi külalistele valjuhäälselt kirjeldada, milliseid toiminguid pruudiga samal ajal varjatult tehakse. Avaliku tanutamise võib läbi viia õuealal, kus peakatmise rituaalist osavõtjaid ja rahvast lahutab aed. See annab külalistel võimaluse kõike toimuvat näha, kuid markeerib rituaalselt ära piiri pruudi ja rahvahulga vahel.
Põllelappimine seevastu on naljatlev tegevus, mida tasub teha kõigi ees.
Avavalss näidaku jalgade nõtkust
Täna meile tuntud avavalss ongi endisaegne pruudi esitlemine pulmakülalistele. Kui veimede ja teiste esemetega tuleb pruudil tõestada oma virkust ja osavust, siis oma esimese avaliku tantsuga saab ta just näidata on jalgade nõtkust ja siredust. Ka ilu pole siin vähemtähtis.
Veimede jagamine tõmbab joone alla
Ande ehk veimeid tuleb jagada kõigile, kes olnud pulma juures olulised ning sellele kaasa aidanud, kindlasti ka vanematele ja pruudi poolt peigmehele. Kindlam on ande jagada pigem rohkematele kui vähematele. Veimede jagamine tasub jätta pulmaprogrammi viimaseks tegevuseks. Tava järgi lõpetab andide jagamine kõikide pulmarollide tegevuse.
Kukepoks toob esile võimukama abielupoole
Tantsud ja mängud olgu pulmas lõbusad, kuid samas ei tohi unustada kahe hõimupoole omavahelist mõõduvõttu. Tava järgi näitab see, milline sugulaste pool võitis, kas tulevases kooselus on võimukam pruut või peigmees. Head mängud selleks on kukepoks, aga ka vastamisi laulmine. Olulisim kõikide mängude ja tegevuste juures on taas, et pruutpaar olgu neis pigem passiivses rollis. Lisaks võistlusmomendile tasub aga eesmärgiks seada ka uute tulevaste paaride tekitamise, loosimise vms.
Pruudiröövi asemel lipuvargus
Pulmapeo ajal tasuks vältida pruudivargust, sest võimalusi selle ebaõnnestumiseks on liigagi palju. Kui seda üldse teha, siis järgmisel päeval, aga pigem võiks varastada hoopis pulmalipu vms. Juba pulma alguses tasub leppida kokku, et pruudivargust ei toimu.
Pulmapeo lõpp tuleb supisöömise ja naeltega
Traditsiooniliselt lõpetab pulmapeo supi söömine. Samuti võib viidata pulmade lõpule ka see, kui pruut hakkab toimetama. Vana kombe järgi lahkus pulmarahvas ja lõi seintesse naelu, et esimese lapse sündides varrudele tulles oleks hea mütsi riputada. Nüüd võib aga korraldada pulmarahva seas enne peo lõppu ühise nimepakkumise esimesele lapsele.
Hõissa, pulmad!
Kui sul tekkis huvi ka enda pulma vanu kombeid lisada, võta aga julgelt ühendust liis@parimuskoda.ee!
Liis Burk
Comments are closed.