VEEBIKONVERENTS BALTICA ESINEJAD

VEEBIKONVERENTS BALTICA

MODERAATOR

KRISTIINA SIIG

Kristiina Siig on Tallinna Prantsuse lütseumi tantsuansambli Leesikad asutaja, Traditisoonilise tantsu festivali Sabatants üks korraldajaliige ning kuulub Pakri saarte tantsupärimust uurivasse ja tutvustavasse ühendusse Kann lurk ne. Ta on pälvinud auhindu oma loomingulise töö eest ning olnud üld- ja noorte tantsupidude kunstilises meeskonnas


ESINEJAD

20. september

Kell 12.30
ANTI LILLAK

 „Eestlaste etnogenees – mäng määratlemata arvuga osalejatele”
Eesti inimasustuse 11 000 aasta pikkuses ajaloos on toimunud mitmeid siinse rahva geneetilist portreed kujundanud migratsioone. Kuna tänapäevaste eestlaste rahvusliku identiteedi üheks nurgakiviks on keel, siis on ka etnilise ajaloo uurimises enim tähelepanu pööratud just soomeugrilastest sisserändajatele. Viimastel aastatel on arheogeneetika, arheoloogia ning ajalooline keeleteadus avaldanud uusi andmeid ja tõlgendusi Eesti rahvastiku keerukas kujunemisloos, milles on olnud rohkem osalejaid kui arvatagi võiks. 

Anti Lillak on Eesti Rahva Muuseumi muuseumiõpetaja, kelle kutsumus on ajaloo ja arheoloogia populariseerimine laiemale publikule. Tema tähelepanu all on ka soome- ugri rahvaste kultuurid ja nende juured, kultuuridevahelised kontaktid ning kaasaegsed kultuuripraktikad. 

 Kell 13.30
KRISTIINA ROSS

„Eesti ja läti kirjakeele ühisosast“
Balti kultuuriruum jaguneb keelelisest aspektist kaheks selgesti eristuvaks osaks: tänapäevaset Eesti-Läti piirist lõuna poole räägitakse indoeuroopa keelkonda kuuluvaid balti keeli, sellest põhja pool uurali keelekonda kuuluvaid läänemeresoome keeli. Ajalooliste sotsiaalpoliitiliste arengute tulemusel on aga läti ja eesti keelekogukonnad sajandeid olnud tugevas saksa kultuuri mõjuväljas, mis on mõjunud sarnastavalt ka kahele keelele. Ettekandes tutvustatakse mõningaid balti ja läänemeresoome keelte piiri ületavaid näiteid, mis üheskoos liidavad omavahel tugevamini ühte läti ja eesti keele, jättes leedu ja soome eemale. 

Kristiina Ross on Eesti Keele Instituudi juhtivteadur (Tallinn). Tema peamiseks uurimisteemaks on olnud eesti kirjakeele varasem ajalugu, eriti piiblitõlge ja kirikulaulude tõlkelugu. Praegune uurimisprojekt kästileb identiteedi ja võimusuhete kajastumist 16.-18. sajandi eesti kirjakeeles.

 Kell 14.30
MADIS ARUKASK

„Etnogenees ja arhailine usund”
Oma ettekandes kõneleb ta üle 2000 aasta tagasi aset leidnud soome-ugri ja balti rahvaste liikumisest Läänemere suunas ning sellega seotud keskkonna, elatusviiside ja uskumuste muutumisest. Arukask oletab, et enesemääratluses oli siis etnilisest kuuluvusest olulisem elatusviis ning sellest lähtuvad uskumused.  

Madis Arukask on rahvaluuleteadlane ning Tartu ülikooli humanitaarvaldkonna kaasprofessor. Ta tegeleb Põhja-Euroopa ja Loode- Venemaa läänemeresoome rahvaste folkloori ja usundi uurimisega.

 Kell 16.00
INNA RAUD

“Eesti rahvarõivastest kui pärandist ja nende märgilisest tähendusest taasloome võtmes”
Täna me taasloome end kõnetava piirkonna rahvarõivaid, sest kultuur, milles need välja kujunesid, on jäänud 100-300 aasta taha. Sageli lähtume oma tegevuses muuseumidesse kogutust, mis tähendab, et otsene põlvest põlve edasiantav teave on katkenud. Miks tasandi küsimuse kaudu nüanssidele tähenduse leidmine või loomine on aluseks väärtushinnangute tekkele. Olen püüdnud tajuda 19. sajandil elanud inimese mõttemaailma nähes esemetes praktilist, esteetilist ja ka tähenduslikku funktsiooni ning nende kaudu märke kas ratsionaalsusest, taotlustest või traditsioonide hoidmisest.  

Inna Raud on õppinud rahvusliku tekstiili ja pärandtehnoloogia erialadel, koordineerinud ja õpetanud rahvarõivaalaseid pikaajalisi koolitussarju Kurgjal ja Setomaal. Ta on raamatute „Vändra kihelkonna rahvarõivad“ ja „Pärnumaa rahvarõivad“ autor.

 Kell 17.00
INNA JÜRJO

“Keskaja kokakunst, representatsioon ja mälu”
Tänu kirjalikele allikatele saab keskajast alates lähemalt jälgida kokakunsti arengut Eestis. Peen köök ja toidunautimine iseloomustasid tollaseid pidusööke. Keskaja pidusöögi toiduvalikut kujundasid prestiiživajadus ja väljapaistmissoov, samuti mitmesugused tavad ja tõekspidamised. Iseäranis kõrgelt hinnatud olid sellest tulenevalt lihatoidud. Kokakunst ja pidusöömingud suhestusid mälu-mäletamise ja mälestamisega, toidul oli tähtis roll suhtlemisel lahkunutega. 

Inna Jürjo on vanemteadur Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuses. Ta tegeleb kesk- ja varauusaja linna- ja sotsiaalajalooga, tema uurimisvaldkond on kultuuriajalugu, samuti igapäevaelu ja toidukultuuri ajalugu.

Kell 18.00
TANTSUANSAMBEL LEESIKAD

Õhtune folkloorikontsert
Leesikad on Tallinna Prantsuse Lütseumi tantsuansambel. Me tutvustame tantse, mänge, laule ja instrumentaalmuusikat Eesti erinevatest piirkondadest. Esinemistel kanname 19. saj rahvarõivaid, mille valmistamises oleme rahvarõivaspetsialistide juhendamisel isegi kaasa löönud.


21. september

Kell 12.00
JANIKA ORAS

“Eesti laulutraditsioon”
Tutvustame laulude kaudu eesti laulutraditsiooni muutumist läbi aja, alates meie ajaarvamise algusest kuni 20. sajandini. Enamus näiteid on läänemeresoomlaste ühisest regilaulutraditsioonist, milles Eesti piires võib leida mitmeid erinevaid kohalikke stiile. Ajas rännates jõuame suure stiilimuutuseni 19. sajandi teisel poolel, kui vana algriimilise salmideta laulu vahetas välja uuem, lõppriimi ja salmidega rahvalaul. 

Janika Oras on folklorist ja etnomusikoloog, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur. Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks on eesti rahvalaulu esitus ja esitajad. Ta õpetab rahvamuusikat Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ja Viljandi Kultuuriakadeemias ning juhendab rahvalaulu õpitubasid.
Laulunäited, mis esindavad läänemeresoome regilaulu eri piirkondi ja eesti uuemat rahvalaulu laulavad EMTA pärimusmuusika eriala õppejõud ja üliõpilased.

Kell 15.30
SILLE KAPPER

“Eesti pärimustants”
Eesti pärimustants 15 minutiga! Tantsulis-muusikaline kostümeeritud ülevaade eestlaste pärimusliku tantsimise ajaloost alates kõige varasematest teadetest (12. saj), peatudes talurahva tantsukultuuri erinevatel arengujärkudel ning jõudes välja pärimustantsu ilminguteni 20.-21. saj harrastus- ja tantsuklubide kultuuris. Idee ja stsenaariumi autor Sille Kapper, teostus MTÜ Rahvakunstiselts Leigarid. 

Sille Kapper on rahvakultuuri dotsent Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis, tegevtantsuõpetaja ja rahvakunstiansambli Leigarid kunstiline juht. Tema peamised uurimishuvid on seotud pärimustantsu ja rahvatantsu valdkonnaga.

Kell 16.30
KRISTI PUMBO

“Sanditamistraditsioon – väljasurnud või ikka veel elus?”
Ettekanne käsitleb Eesti Folkloorinõukogu poolt algatatud aktsiooni “Hakkame santima!” ellukutsumise tagamaid ning seniseid suuremaid õnnestumisi. Puudutame Eesti sanditamistraditsiooni minevikku ja olevikku.

Kristi Pumbo on Eesti Folkloorinõukogu teabe- ja projektijuht. Teist aastat järjest viib ta läbi santimiskombestikku elavdava kampaania “Hakkame santima!” koolitusi. Varem juhtis ta Eesti Vabaõhumuuseumi haridusosakonda, mille sihiks on eesti talurahva ajaloo ning rahvakalendripühade tutvustamine laiemale avalikkusele.

Kell 18.00
INGRID RÜÜTEL

Kell 18.00
“Traditsioonilise Kihnu pulma taaselustamise kogemustest”

Ingrid Rüütel on folklorist ja etnomusikoloog. Töötanud Eesti Kirjandusmuuseumis rahvaluule osakonna teadurina, teadussekretärina ja rahvamuusika töögrupi juhatajana ning hetkel töötab seal vanemteadurina. Ta on kogunud ja uurinud eesti jt soome-ugri rahvaste folkloori, peamiselt rahvalaule ja -muusikat, esinenud ettekannetega rahvusvahelistel teaduskonverentsidel, korraldanud rahvusvahelisi teaduskonverentse ja -kongresse. Koostanud ja toimetanud soomeugri rahvaste rahvamuusika uurimuste kogumikke, allikmaterjalide publikatsioone, heliplaadiantoloogiaid. Olnud tegev Eesti folklooriliikumise korralduses ning kultuuripoliitikas, juhendanud diplomi-, magistri- ja doktoritöid.


22. september

Kell 10.30
KRISTIN KUUTMA

“Baltica rajajoonel – seatud sihid ja mõjuvad muutused”
Kristin Kuutma on Tartu Ülikooli kultuuriteaduste professor ja UNESCO õppetooli juhataja vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute alal. Lisaks erialasele uurimis- ja õppetööle juhatab ta UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni nõukogu ning on esindanud Eestit vaimse kultuuripärandi konventsiooni valitsustevahelises komitees. 

Kell 11.30
KRISTA SILDOJA

“Külaelust ja muusikalisest pärimusest Kagu-Eesti Mooste näitel”
Oma ettekandes arutleb ta järgmistel teemadel:
– Kas tänapäeval on võimalik taastada traditsioonilisepillimängu rahvapärane funktsioon?
– Kas lavakultuuri kõrvale mahub ka kodune musitseerimine?
– Kas koolisüsteem aitab rahvamuusika päriselu osakssaamisele kaasa?
Lähemalt vaadeldakse Mooste Rahvamuusikakooli tegemisi, kui näidet ühest katsest taaselustada rahvapärasepillimängu ehe jaelujõuline järjepidevus

Krista Sildoja on muusikaõpetaja, etnomusikoloog. On juhendanud pärimusmuusika tudengeid nii TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias kui Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Käivitanud Eesti ETNO laagri 1997 ning rajanud Mooste Rahvamuusikakooli 2012. Kuulunud pikalt Eesti Folkloorinõukogu juhatusse ning olnud Pärimuspeo Baltica sisujuht 2016.

Kell 12.30
HELLE-MARE KÕMMUS

“Kuidas seletada midagi, mida kunagi näinud ei ole?”
Minu ettekanne on põgus tagasivaade teekonnast, mis läbi käidud oma tantsu otsides. On olnud toredaid leide fotol või filmilindil ja põnevat lugemist kirja pandud tekstis. Kuid mis oli päriselt? See jääb lõpuni tabamata, aga jätab võimaluse jutustada oma lugu oma tantsust.

Helle-Mare Kõmmus on rahvakultuurispetsialist ja rahvatantsuõpetaja Hiiu saarel. Ta juhendab rahvatantsurühmi „Kohvilähkrid” ja „Taidelaid“ ning folkloorirühma „Dagö“. Alates 1987.a. on ta osalenud 11 üleriigilise tantsupeo lavastusgrupi töös.

Kell 14.00
HELIN PIHLAP

“Veebiüritus kui võimalus, mitte takistus”
2020. aasta sügisel toimus koroonapiirangute tõttu Tartu Noorte Folkloorifestivali asemel veebisaade Tartu Folk-Off 2020. Ettekanne tutvustab veebisaate loomise ja läbiviimise telgitaguseid ning võrdleb festivali ja veebisaate võimalusi ja tulemusi.

Helin Pihlap on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppe interpretatsioonipedagoogika erialal ning töötab viiuliõpetajana Tartu I Muusikakoolis. Helin on Folklooriklubi Maatasa muusikute juhendaja ning Tartu Noorte Folkloorifestivali programmijuht.

Aivar ja Martin Arak. Autor: Aldo Luud, Õhtuleht Kirjastus

Kell 18.00
AIVAR JA MARTIN ARAK

Aivar ja Martin Arak on isa ja poeg, keda lisaks veresidemele seob armastus rahvapillimuusika vastu. Aivar on lapsepõlvekodus viiuli-, kandle ja lõõtspillihelide saatel üles kasvanud, kuid just kannel oli see, „mis hakkas hinge külge kinni“.

Seega pole üllatus, et ka pojast Martin Arakust ehk Kandle Ossist  on saanud juba kolmandat põlve rahvakandlemängija. Martin ise on öelnud: „Kui kodus omaette lugusid mängin, läheb aeg nii kiiresti, et tuli ahjus on juba ammugi kustunud, kui mina pillimängu lõpetan“. Seesama ennastunustav kandlelöömine tõi Kandle Ossile 2020. aastal vabariigi pillimehe tiitli.

Laskem end isa-poja kandlemänguhelidest tantsupõrandale kanda!