Eesti Folkloorinõukogu kuulutas laupäeval, 6. juunil välja folklooriliikumise auhindade laureaadid, tõstes esile inimesi ja kooslusi, kelle töö hoiab elus Eesti pärimuskultuuri, tugevdab kogukondi ja loob järjepidevust põlvkondade vahel. Ühtekokku anti välja kümme auhinda: Päku, Teotugi, Toropi kogumispreemiad ja viis folklooriliikumise aastategija tunnustust – aasta rühm, juhendaja, korraldaja, tegu ning folkloorikuraator.
AASTA FOLKLOORIRÜHMAS AETSE KUA NIISAMMA MUHUKIELSET POSLORI
Aasta folkloorirühma tiitli pälvis folkloorirühm Uijee – Muhu saarel tegutsev seltskond, kes hoiab elus muhu keelt, säilitab muhukeelset lauluvara ning kannab eri ajastutest pärinevaid autentseid muhu rahvariideid. Nende tegevus tuletab vanematele muhulastele meelde nende (vana)vanemate-aegset keelt ja muusikat ning avardab nooremate silmaringi.
Uijee repertuaaris on üle saja laulu ja pilliloo, mis on kokku otsitud vanadest käsikirjalistest laulikutest ning kogutud suulise pärimusena muhulastelt. Samamoodi uurivad nad muhu vanu jutte, mõistatusi, muistendeid, vanasõnu ja nalju. Vahest aetse kua niisamma muhukielset poslori.
Rühma liikmed on aktiivsed pärimuskultuuri hoidjad ka väljaspool rühmategevust: osaletakse murdekeelsete juttude, luuletuste ja laulude võistlustel, murdekeele viktoriinides, „Muhu oabitsa” koostamisel ja selle salvestamisel ning erinevate õpitubade läbiviimisel. Rühma juhendaja Leena Peegel andis Muhu Põhikoolis kümme aastat kodulootunde, õpetades ka muhu kielt. Samas koolis juhendab ta folkloori- ja rahvapilliringe, mis on Saare maakonna koolide seas ainulaadne.
Tänavu sai Uijee hakkama suure ja mahuka tööga, andes välja oma heliplaadi vanemate ja uuemate muhu rahvalauludega. Plaat on ühtaegu väärtuslik pärimusallikas ja õppematerjal nooremale põlvkonnale. Kõik laulud kõlavad muhukeelsena.
Uijee järjepidev ja entusiastlik tegutsemine on hoidnud muhu keele ja pärimuse nähtavana ja kuuldavana ning avanud paljudele – eriti noorematele – uusi teadmisi ja taaselustanud unustusehõlma vajunud pärimuskihte.
AASTA KORRALDAJATE ABIL PÖÖRDUS TÄHELEPANU LAVALT TAGASI KOGUKONDA
Aasta korraldaja tiitliga tunnustati Kadri Suitsu, Henrik Hinrikust, Juhan Suitsu ja Tanel Sakritsat, kelle eest võetud üle-eestiline uurimis- ja kogumisprojekt „Külapillimehi otsides“ tõi tähelepanu keskmesse tänapäeva kogukonnamuusikud — need, kelle pillimäng elab väljaspool professionaalset lavakultuuri.
August Pulsti nimelise stipendiumi toel viisid nad läbi ulatuslikud välitööd üle Eesti: külastati pillimehi, salvestati nende lugusid ja koguti intervjuusid. Projekti osana toimus kontsert-simmanite ringreis rahvamajades, kuhu kaasati kohalikud muusikud. Kogutud materjal anti üle Eesti Rahvaluule Arhiivile ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse teabekogule ning tulemusi tutvustati avalikult kontserdi ja filmi kaudu.
„Külapillimehi otsides“ on silmapaistev näide sellest, kuidas kohtuvad uurimistöö, elav muusika ja kogukondlik osalus. Kadri, Henrik, Juhan ja Tanel on korraldajatena võtnud südameasjaks tuua pärimusmuusika fookus tagasi kogukonda ja inimeste igapäevaellu ning luua reaalne sild põlvkondade vahel. Nende töö on aidanud tugevdada pärimusliku pillimängu järjepidevust ja nähtavust üle Eesti.
AASTA JUHENDAJA LOOB KESKKONNA, KUS PÄRIMUS ON TULEVIK
Aasta juhendaja preemiaga tunnustati SA Kannel lasterühmade Riburadapidi, naisrühma Kadriko ja segarahvatantsurühma juhendajat Kadri Mäharit. Kadri on Võrumaa pärimuskultuuri üks keskseid eestvedajaid, kelle töö tulemusel elavad rahvatants ja pärimuslik mõtteviis igapäevaselt nii lasteaias kui ka kogukonna suurüritustel.
Kadri töö erilisus seisneb selles, et ta ei õpeta üksnes tantse, vaid kujundab noortes püsiva sideme pärimusega. Tänu sellele kasvab tema rühmades peale uus põlvkond, kelle jaoks rahvatants ei ole kohustus, vaid loomulik eneseväljendus ja kuuluvustunne. Ta on aastaid panustanud Võru maakonna laste folklooripäevade korraldamisse ning tegutseb igapäevaselt lasteaia muusikaõpetajana, põimides õppetöösse folkloorseid mänge, laule ja tavasid.
Maakondlikul tasandil on ta Võru Pärimustantsu Festivali programmijuht ning Võru talvise tantsupäeva üks algatajaid. Nende sündmuste kaudu loob ta võimalusi sadadele tantsijatele ja huvilistele üle Eesti ning hoiab pärimustantsu nähtava ja kaasavana. Kadri on loonud keskkonna, kus pärimus ei ole minevik, vaid elav ja tulevikku suunatud osa kogukonna kultuurist. Tema juhendatud rühmad kasvavad ja püsivad, tema algatatud ettevõtmised toovad kokku kogukondi ning tema töö mõju ulatub kaugemale kui üksik konkreetne sündmus. Ta on juhendaja, kelle mõju on sügav, järjepidev ja kogukonda kandev.
AASTA TEGU LÕI LETTI 150-AASTASE PÄRANDI
Aasta teo tiitli pälvis pidulik sündmustesari, millega tähistati Eesti tuntuima lõõtspillimeistri August Teppo 150. sünniaastapäeva. Kolmepäevane juubelinädal tõi kokku pillimeistrid, muusikud, uurijad ja pärimuskultuuri sõbrad üle Eesti, et avaldada austust mehele, kelle loodud pillitüüp on jätnud sügava jälje eesti muusikakultuuri kujunemisse.
Juubelinädala raames toimusid konverents „Teppo lõõtspilli fenomen“, mille ettekanded avasid Teppo pärandi teaduslikust, praktilisest ja isiklikust vaatenurgast; XXXVI Teppo tüüpi lõõtspillide võistumängimine, kus osales 15 pillimeest ja -naist; ning galakontsert „Teppod koju“, kus kõlasid Teppo originaalpillid aastatest 1896–1950. Lisaks avati näitus August Teppo elust ja loomingust ning toimus „Viie lõõtsakuninga kontsert“. Sündmustesarja peakorraldaja oli MTÜ A. Teppo Lõõtsatalu koostöös Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Eesti Kirjandusmuuseumi Rahvaluule Arhiivi ja Eesti Pärimusmuusika Keskusega.
Sündmusega „August Teppo 150 juubeliüritused“ tähistati olulist verstaposti Eesti muusikaloos ning hoiti Teppo pärandit elavana ka tulevaste põlvede jaoks. Juubelinädal näitas ilmekalt, et Teppo nimi ja lõõts elavad edasi — helides, inimestes ja pärimuses.
TEOTUGI LOOB VIRUMAAL TINGIMUSI PÄRIMUSE ELAVAKS ÕPPIMISEKS
Auhinnaga Teotugi tunnustatakse pärimuskultuuri kandjat, kelle tegevus aitab mõtestada ja väärtustada pärimust kui elu loomulikku osa ning kes innustab ka teisi sellega tegelema. Sel aastal pärjati tiitliga Marge Lepik Virumaalt.
Marge Lepik on Lääne- ja Ida-Virumaa pärimuskultuuri üks olulisemaid hoidjaid ja arendajaid. Tema töö keskmes on koduloo, rahvapärimuse ja hariduse sidumine nii, et pärimus jõuaks loomulikult laste, noorte ja kogukondade igapäevaellu. Viru Instituudi projektijuhina on tema eestvedamisel kogutud ja talletatud rahvalaule, keelenäiteid, koduloolisi lugusid ning looduspärandit. Need materjalid on saanud väärtuslikuks õppe- ja inspiratsiooniallikaks nii õpetajatele kui õppijatele.
Marge Lepik on loonud tugeva koostöövõrgustiku omavalitsuste, õpetajate ja kultuuriasutuste vahel, toetades pärimuskultuuri jõudmist eri vanuses inimesteni. Lisaks sellele, et ta ise on eeskujuks, loob ta ka tingimusi, et teised — õpetajad, lapsed ja kogukonnad — saaksid olla pärimuse kandjad ja edasiviijad. Tema töö on järjepidev, süsteemne ja kogukonda ühendav, olles eeskujuks kogu Virumaa paikkondliku identiteedi hoidmisel.
Kui küsida kohalikelt, mis teeb Marge nii eriliseks, on vastus kiire tulema: „Marge toimetab tasa ja targu, ilma suure kärata – seejuures aga tulemuslikult. Inimesed tulevad temaga kaasa, sest teda usaldatakse.“
PÄKU SAAJAD ON KUJUNDANUD RÄPINAST PÄRANDOSKUSTE KESKUSE
Pärimuskultuuri auhinnaga Päku tõstetakse esile isikuid või kooslusi, kes on panustanud valdkonna järjepidevuse hoidmisesse ja tulevastele põlvedele edasiandmisesse. Tänavu pälvivad auhinna kuus silmapaistvat käsitöö- ja pärimuskultuuri hoidjat, kelle töö on kujundanud Räpina Aianduskooli üheks Eesti olulisemaks pärandoskuste keskuseks. Ulve Kangro, Maaja Kalle, Karin Otsus, Merle Randla, Ülle Sarnit ja Lüüli Kiik on aastakümnete jooksul õpetanud ja juhendanud sadu õppijaid traditsioonilistes käsitöötehnikates — kangakudumisest ja tikkimisest rahvusliku tekstiilipärandini.
Õpetajate ja juhendajatena on nad innustanud oma õpilasi väärtustama esiemade loodud käsitööd ning mõistma selle kultuurilist ja ajaloolist tähendust. Nad on õpetanud erinevaid tehnikaid, sidudes traditsioonilised oskused tänapäevaste võimalustega, ning julgustanud loovalt katsetama ja oma oskusi arendama. Lisaks oskuste edasiandmisele on nad suunanud õpilasi kasutama käsitööd ka igapäevaelus, aidates kujundada kestlikku mõtteviisi ja austust käsitsi loodud esemete vastu. Nende töö tulemusel on paljud õppijad saanud meistriteks, õpetajateks ja pärandikandjateks oma kogukondades.
Ulve, Maaja, Karini, Merle, Ülle ja Lüüli panus on olnud järjepidev, mitmekülgne ja märkimisväärse mõjuga kogu Eesti käsitöö- ja pärimuskultuuri valdkonnas.
AASTA FOLKLOORIKURAATORIL KUKUB KÕIK LOOMULIKULT VÄLJA
Juba aastaid on Eesti Folkloorinõukogu paremaks käeks maakondades olnud vabatahtlikud folkloorikuraatorid. Tänavuse folkloorikuraatori preemia pälvis Anneli Lõhmus Võrumaalt.
Anneliga koostöö on iga kord nagu ammuse hea tuttavaga jällenägemine – ta on kindel ja tasakaalukas tegutseja, usaldusväärne kaaslane ning hea sõnaga toetaja, kel kukub kõik äärmise kerguse ja loomulikkusega välja. Anneli pühendumust ja positiivset energiat on märganud ka kohalik kogukond, kes hindab tema töökust, avatust ja motiveerimisoskust, tänu millele on Võrumaa pärimus heades kätes. Kui Anneli tegemised aitavad tuua peamiselt esile kohalikud inimesed ja paikkondliku pärimuse ning ta ise jääb seejuures tagaplaanile, siis nüüd on tema kord ette astuda!
TOROPI KOGUMISSTIPENDIUMI SAAJAD TEEVAD KÄTTESAADAVAKS KORÜFEE PÄRANDI JA MUHU PULMA AINESTIKU
Kristjan Toropi fondi kogumisstipendium määratakse igal kolmandal aastal, kui Baltica toimub Eestis, tantsimise ja lõbutsemisega seotud rahvaluuleainestiku kogumise eest. Kogumisstipendiumi annab välja SA Eesti Rahvuskultuuri Fond. Tänavu läks auhind jagamisele kolme laureaadi vahel.
Tuuli Torop pälvis tunnustuse vanaisa Kristjan Toropi pärandi korrastamise ja arhiivile üleandmise eest. Arhiivi jõudis mahukas kogu, kuhu kuuluvad välitöömaterjalid, tantsu- ja ringmängukirjeldused, laulukladed, päevikud, lindistused, fotod ning Kristjan Toropi isiklikud ja tööalased materjalid. Tegemist on sisuka ja otseselt tantsupärandiga seotud koguga, mille väärtus on suur nii praktikutele kui uurijatele. Stipendiumi toimkond pidas väga sümboolseks ja oluliseks, et lapselaps võttis ette vanaisa pärandi korrastamise ning arhiivi toomise.
Kristi Pumbo sai tunnustuse Igor Tõnuristi pärandi korrastamise ja kirjeldamise eest. Arhiivi jõudis 12 kasti folklooriliikumise ja rahvakultuuri ajalugu kajastavaid materjale, sealhulgas „Leegajuse“ ja „Viru Säru“ tegevusega seotud dokumente, rahvamuusika ja pillide teemalisi kaustu, käsitöö- ja hõimuliikumise ainestikku ning isiklikke töö- ja uurimismaterjale. Põhjalik korrastustöö muudab selle väga väärtusliku kogu tulevastele kasutajatele ligipääsetavaks. Stipendiumi toimkond tõi esile, et Tõnuristi materjale kasutatakse juba praegu väga rohkelt ning tulevikus see järjest suureneb.
Mall Noormets pälvis stipendiumi 2023. aasta Muhu pulma jäädvustuste arhiivile üleandmise eest. Kogusse kuuluvad Mall Noormetsa ja pulmade jäädvustusmeeskonna videod, helisalvestused, fotod ja tekstimaterjalid, mis dokumenteerivad pulmakombestikku, pärimuslikku laulu ja tantsu tänapäevases kogukonnas. Eriti väärtuslik on see, et audiovisuaalse materjali juurde on lisatud ka sisulised tekstid – laulude ja tantsude loendid, laulusõnad ning pulmakorraldust puudutavad kirjeldused, mis aitavad muuta kogutud ainestiku tulevastele uurijatele ja huvilistele paremini kasutatavaks.
Eesti Folkloorinõukogu folklooriliikumise aastaauhindu ja Toropi kogumisstipendiumit antakse välja, et tunnustada inimesi ja rühmi, kes on andnud märkimisväärse panuse Eesti pärimuskultuuri hoidmisesse, uurimisse ja edasiandmisse. Folklooriliikumise aastaauhindade otsustuskogusse kuulusid: Celia Roose, Elvi Nassar, Helle-Mare Kõmmus, Jaanus Põlder, Janika Oras, Lauri Õunapuu, Merle Tombak, Mia Marta Ruus ja Raivo Sildoja. Toropi kogumisstipendiumi otsustuskogusse kuulusid: tantsujuhid Jaanus Randma ja Madli Teller ning Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi töötajad Risto Järv, Janika Oras ja Kadri Tamm.
Auhindadega kaasnevad rahalised preemiad, mille väljaandmist toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Rahvuskultuuri Fond.
Comments are closed.