Mai teisel nädalal andis Euroopa Nõukogu kultuuriteede osalisleppe juhatus Luksemburgis toimunud kohtumisel ametliku kultuuritee sertifikaadi kolmele uuele teele, nende seas ka Eestit läbivale laulupärandi teele.
Laulupärandi tee ühendab Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Norra traditsioonilisi kogukondliku laulmise tavasid, mis on aidanud säilitada meie keelt, kultuuri ja identiteeti juba enne kirjaliku keele kasutuselevõttu. Tee tutvustab kogukondlikke vanu laulutraditsioone nagu näiteks regilaul, seto leelo ja pusbolss, sutartinés, kven, joik ja ka pärandi kaasaegsed töötlusi ning noorte oskusi. Samuti tutvustab tee Balti riikidele omast laulu- ja tantsupidude traditsiooni, mis on kantud ka UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
Laulupärandi tee eesmärk on toetada traditsioonide jätkusuutlikkust ja edasiandmist kultuuriturismi ja piirkondliku arengu kaudu. Tee ühendab olulisi paiku, sealhulgas muuseume, arhiive, raamatukogusid, festivale, traditsioonilisi asulaid ja muidugi pärandikandjaid, hõlmates nii vaimset kui ka materiaalset pärandit. Marsruudil on ka mitmeid kõrvalteemasid nagu näiteks saunakultuur, mälestised, loodus, toit, murdekeeled ning muu muusikakultuur ja -traditsioonid. Eesti poolt on kaasatud Eesti Rahva Muuseum, Kirjandusmuuseum, Laulupeomuuseum, Seto Instituut, Sibulatee, Kodavere Pärimuskeskus ja teised.
„Temaatilised kultuuriteed julgustavad avastama kultuuris just seda kõige elavamat ja ehedamat osa ning annavad julgust turbulentses maailmas rännata turvaliselt ka Euroopa äärealadel,” ütles Eesti Rahva Muuseumi näituste eriprojektide koordinaator Kristjan Raba. “Vanad mäletavad, noored laulavad, näitused ja arhiivid annavad väga vahvat inspiratsiooni uue põlvkonna muusikutele ja lauljatele – võib-olla just see kaitsebki meid kõige rohkem,“ lisas ta.
Kultuuriteede programm on Euroopa Nõukogu koostööprogramm, mis loodi 1987. aastal esimese kultuuritee – Santiago de Compostela palverännutee programmi võtmisega. Kultuuriteede programmi idee on tugevdada ja toetada Euroopa ühtset identiteedi ja kultuurialast koostööd, Euroopa ühise kultuuripärandi, ajaloo, mälu ja ühiste väärtuste hoidmine, tutvustamine ja kultuuriturismi arendamine.
Euroopa kultuuriteed on temaatilised kultuuriturismi marsruudid, mis läbivad vähemalt kolme Euroopa riiki, kutsuvad avastama rikkalikku pärandit ja seoseid nii erinevate piirkondade ajaloo kui ka tänapäevaste kultuuriruumide vahel ning arendavad kestlikku kultuuriturismi. Kultuuriteede teema võib olla seotud nii vaimse kui ka ainelise pärandiga – näiteks kunsti, muusika, kirjanduse, maastiku, looduse, religiooni, arhitektuuripärandi, käsitöö, toidukultuuri ja muude valdkondadega. Kultuuriteede sertifitseerimine tagab, et riikide koostöö toimib ning tegemist on jätkusuutliku ja potentsiaalse teemaga kultuuriturismis.
Äsja tõusis Euroopa sertifitseeritud kultuuriteede arv 52-ni. Eestit läbib koos laulupärandi teega kokku seitse kultuuriteed: Hansa tee, viikingite tee, Euroopa ajalooliste kalmistute tee, Püha Olavi tee, Alvar Aalto tee ja Romea Strata. Ettevalmistavas protsessis on tuletornide tee, Balti mõisate tee ja saunatee. Potentsiaalseid teid on veel mitmeid, näiteks naiskirjanike tee, tööstuspärandi tee ja muinasjutu tee.
Euroopa Nõukogu poolt loodi kultuuriteede osalislepe (Enlarged Partial Agreement=EPA) 2010. aastal. Eesti liitus osalisleppega 2024. a aprillis. Osalislepe annab riigile õiguse osaleda osalisleppe juhatuse kohtumistel, kus sertifitseeritakse kultuuriteid ja pikendatakse nende mandaate ning algatada ise uusi temaatilisi kultuuriteid oma riigis.
Euroopa kultuuriteed aitavad kujundada lugu, mida soovime Eestist rääkida.
Teksti koostasid Leelo Viita, Eesti Rahvakultuuri Keskuse vaimse kulttuuripärandi osakonna juhataja ning Kerttu Kaldoja, Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooni- ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik
Comments are closed.