Mida teha, kui sul on seljas lambanahkne kasukas, peas talvemüts ja õues 31 kraadi sooja? Naeratad ja lähed teed oma etteaste ära. Just nii juhtus meiega folkloorifestivalil Fribourgis, kuhu saime kutse Eesti Folkloorinõukogult.
Pool sajandit festivali
15.–23. augustini toimus Šveitsis Fribourgis 51. rahvusvaheline folkloorifestival Rencontres de Folklore Internationales de Fribourg ehk RFI. Festival sai alguse 1975. aastal ning on toonud poole sajandi jooksul kokku pärimusekandjaid maailma eri paigust. Tänavuse festivali teema oli „Kiud“. Fookuses olid traditsioonilised rõivad, looduslikud materjalid ja käsitööoskused. Korraldajad kutsusid publikut vaatama rõivaid mitte ainult kui ilusaid esemeid, vaid õppima neid ka mõistma – nägema rõivastes päritud oskuseid, tugevaid juuri, käsitöö detaile ja ajalugu. Esimest korda festivali 50-aastase ajaloo jooksul olid programmis rahvarõivaste esitlused. Korraldajad otsisid selleks teadlikult väga erinevaid traditsioonilisi rõivaid ja inimesi, kes neid kannavad ning oskavad nende lugu rääkida.
Gruppi olid valitud rahvarõivaste esitlejad Eestist, Kreekast, Guatemalast, Nigerist, Norrast Saami kultuuriruumist, Šveitsist, Jaapanist ja Rumeeniast.
Saatsime korraldajatele veebilehelt rahvaroivad.ee paar valikut ning neile jäid sealt silma just kasukad ja nad soovisid kindlasti ka meeste rõivad. Kuna olin abikaasa Rainile õmmelnud käsitsi kootud kangast pikk-kuue ja endale valmistasin möödunud talvel lambanahkse kasuka ja talvemütsi, siis pakkusin neile välja Tõstamaa kihelkonna mehe ja naise rahvarõivad kui ühe kihelkonna terviku. Korraldajatele see meeldis ja nii saimegi Rainiga kutse esindada Eestit Tõstamaa kihelkonna rahvarõivastes.
Festivali kava oli mitmekesine ja kogu ülesehitus ja korraldus väga professionaalne. Selles oli tunda poole sajandi pikkust kogemust. Suures St-Léonardi spordikompleksi saalis toimusid mitmed suured etendused. Ligi kahe ja poole tunni pikkustes kavades astusid üles tantsijad ja muusikud Madagaskarilt, Beninist, Bulgaariast, Rumeeniast, Mehhikost, Uruguayst, Cooki saartelt ja Armeeniast. Etendused algasid meie moegrupi 20-minutilise moeetendusega. Toimus ka paraad ja catwalk linnatänavatel, mis lõppesid esitlustega festivali vanalinna lavadel. Iga riik esitles oma rõivaid veel ka parkides ja vabaõhulavadel toimunud õpitubades. Need olid toredad vahetud kogemused, mille järel kuulajad said pärast tulla rõivaid lähemalt vaatama ja küsimusi küsima.
Kasukaga kuumalaines
Kasutasime iga võimalust ja vaba hetke, et tutvuda linnaga ja saada teada kohaliku elu-olu kohta. Šveitsis on hästi sõbralik ja korrastatud ühiskond. Šveitslased on uhked oma kodukoha ja riigi üle. Peaaegu igaüks, kellega pikemalt vestlema jäime, mainis tugevat hokimeeskonda ja tundis muret selle üle, kuidas kuumalaine mõjutab lehmade piimaandi ja juustutootmist. Fribourgis on kaunis säilinud vanalinn – üks suurimaid Euroopas, lisaks sõbralikud inimesed ja ilus loodus.
Fribourg otsustas meile siiski ka korraliku väljakutse esitada. Jõudsime festivalile paar kuud väldanud kuumalaine viimasel nädalal ja ühel festivalipäeval tõusis temperatuur lausa 31 kraadini. Ma olen rahvarõivaid kandnud väga erinevates olukordades, aga lambanahkses kasukas Šveitsi augustikuumuses ringi kõndimine oli ka minu jaoks uus kogemus.
Kuid just see kontrast tekitas publikus palju huvi. Meie Tõstamaa talverõivad erinesid tugevalt teistest esitletud komplektidest ning andsid väga hea võimaluse tutvustada, kuidas Eesti kliima, materjalid ja eluviis on rõivastust kujundanud. Rääkisime ka sellest, et rahvarõivaste valmistamine ja kandmine on Eestis väga populaarne ning järjest enam valmistatakse rõivaid erinevateks tegevusteks. Festivali sisse jäi ka meie taasiseseisvumispäev. Rääkisime, et veebruaris tähistame Eestis iseseisvuspäeva ja sellega seoses on palju sündmusi, kus inimesed rahvarõivaid kannavad. Me ei soovi oma kauneid rahvarõivaid peita tänapäevaste jakkide ja mantlite alla ja seepärast on talverõivaste valmistamine väga asjakohane.
Mulle väga meeldis, et 50 aastat maailma pärimuskultuuri Fribourgi toonud festival otsustas oma uue poolsajandi alguses pöörata pilgu just rahvarõivastele ja nende valmistamise oskustele ning me saime sellesse loosse anda oma väikese osa – esitleda Tõstamaa kihelkonna talverõivaste kaudu Eesti rahvarõivatraditsiooni ja näidata, et pärand elab ja käsitööoskuseid on meil jätkuvalt au sees.
Fribourgi festival kuulub CIOFFi (Rahvusvaheline Folkloorifestivalide ja Rahvakunstiorganisatsioonide Nõukogu) rahvusvaheliselt tunnustatud festivalide nimistusse. Eestis esindab CIOFFi ja vahendab festivale Eesti Folkloorinõukogu. Sõitu toetas Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital.
Muljeid jagas Anu Randmaa
Comments are closed.