Teotoe auhind antakse igal aastal inimesele, kelle tegevus aitab mõtestada ja väärtustada pärimust kui elu loomulikku osa ning kes innustab ka teisi sellega tegelema. Tänavu pälvis selle Virumaal tegutsev Marge Lepik. Selle tähistamiseks uurisime Margelt, mida põnevat ta viimasel ajal korda saatnud on ning kuidas näeb ja tajub ta Virumaal toimuvat.
Tegutsed Viru instituudis projektijuhina. Millised põnevad projektid teil viimasel ajal käsil on olnud?
Viru Instituudi põhieesmärk on väärtustada Virumaa kultuuri ühiskondlikku tähtsust ja teadvustada, et kultuuripärandi hoidmine on ühiskonna arengu eeltingimus, mis mõjutab Virumaa elanike elukvaliteeti, kultuurilist identiteeti ja majanduslikku arengut. Meie põhitegevused on koostöö arendamine kultuurivaldkonnas, Virumaa vaimse ja ainelise pärimuskultuuri kogumine, uurimine, publitseerimine ja säilitamine ning muu sellega seonduv.
Aastaid tagasi alustasime pärimuspäevade korraldamisega kihelkondades, nüüd elab see juba mitmes kihelkonnas omaette edasi. Oleme välja andnud mitmeid Ingrid Rüütli ja Mall Hiiemäe koostatud kogumikke Virumaa pärimuskultuuri kohta. Kogunud murdekeelt Vaivara ja Lüganuse kihelkonnast, aga ka mujalt. Samuti kogusime lasteaedade õpetajatelt töölehti oma kandi loo tutvustamiseks, nende materjalidega saab tutvuda instituudi kodulehel.
Viimastel aastatel ongi üheks põhitegevuseks kujunenud lasteaedade pärimusõppe elavdamine, abistame neid õppepäevade ja materjalidega, lisaks on oluline murdekeele kogumine ja tutvustamine ning koduloo uurimine, levitamine ja jäädvustamine. 2025. aastal moodustus asjahuvilistest lasteaiaõpetajatest eraldi pärimusõppe aineühendus, mis on toeks õppematerjalide kogumisel ja koostamisel. Kogenud muuseumitundide läbiviija ja lasteaia muusikaõpetaja Marju Metsman on alustanud Väike-Maarja ja Simuna kandi laulumängude kogumiku koostamist, mis saaks olla eeskujuks ka teistele piirkondadele.
Kui peaksid Virumaad ja selle inimesi lühidalt iseloomustama, siis millised sõnad esimesena pähe tulevad?
Võin kinnitada, et Virumaa, ka eraldi Ida- ja Lääne-Virumaa erinevad teistest Eestimaa
piirkondadest, sest oleme käinud tutvumas nii Võru kui ka Mulgi instituudi, Leesi rannakeele
keskuse ja Kihnu kultuuriruumi tegevustega.
Ma ise olen üles kasvanud siin Virumaal, lapsepõlve veetsin Kohtla-Järve rajoonis Aseris, peale ülikooli liikusin Rakverre, kus olen nüüd olnud pea 50 aastat. Tänu oma töökohtadele sain tutvuda haridus-ja kultuuriasutustega üle Eesti, seetõttu saan väita, et erinevusi on nii igapäeva- kui kultuurielus. Tundub, et siin kandis on oluliselt vähenenud paikkondlik identiteet, seda kogesime ikka ja jälle murdekeele kogumisel, kodulooliste seminaride
korraldamisel ja ka lasteaedade pärimuspäevade puhul.
Mu kauaaegne kogemus hariduselu korraldamisel on siinkandis tegutsemisel toeks, ka kauaaegne koostöö Virumaa haridus-ja kultuuriasutuste, mõlema maakonna rahvakultuurispetsialistide, Eesti Looduskaitse Seltsi Alutaguse osakonna, Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Eesti Keele Instituudiga. Suur abi on instituudi asjatundlikest liikmetest, eriti Ingrid Rüütlist ja Kaja Toikkast.
Kuidas elab sinu hinnangul Virumaa (rahva)kultuur? Mis võiks seda veelgi elavdada?
Mõnes kohas on siiski senini säilinud huvi oma kandi pärimuse vastu, toimuvad vastavad kokkusaamised rahvamajades, raamatukogudes ja külapäevadel, levitatakse sotsiaalmeedias lugusid läbi aegade. Rõõmustab, et juba paar aastat on huvi kasvanud ka uutes külakohtades.
Kõiki tegevusi huvi suurendamiseks ei oskagi kohe loendada, meie oleme valinud tee pärimusõppe elavdamiseks ja süsteemsemaks muutmiseks alates lasteaedadest ja algklassidest. Teeme seda koostöös raamatukogude, muuseumide, rahvamajade ja teiste organisatsioonidega. Haridus- ja kultuuriasutused vajavad süsteemset õppematerjali, ka oma kodukandi kohta, mitte ainult üle-eestilise rahvakultuuri kohta. Praegu on eeskujuks üksikud õpikuid teistest Eesti kantidest, peale selle mitmed üldisemad kogumikud, näiteks regilauluteoste sari “Vana kannel”, kuid õpetajatele on sealt otsimine vaevarikas.
Kindlasti on abi ka tänavu Viljandi Kultuuriakadeemias valminud Sirli Vahula lõputööst „Paikkondliku identiteedi kujunemise toetamine Rakvere reaalkooli näitel” ning Antropoloogia Keskuse koostatud Virumaa uuringu raportist. Tuleb otsida ka tudengeid, kes teevad pärimusõppe teemadel oma lõputöid.
Comments are closed.