12.-15. Novembril toimub Tartus XI rahvusvaheline pärimusfestival Tartu Folk. Nagu ikka, on ka sel korral külas Balti- ja Põhjamaade folkloorirühmad, üles astuvad Tartumaa rahvatantsurühmad ja pärimusmuusikute koosseisud üle Eesti.
Kui siiani on festival olnud rohkelt tantsima kutsuv, siis nüüd on võimalus ka laulusõpradel rõõmustada – tänavusel festivalil saab eriliselt palju laule kuulata ja ka ise kaasa laulda. Festivali kaugeimad külalised tulevad 1900 kilomeetri kauguselt Fääri saartelt ja toovad kaasa eepilised ballaadid, mis jutustavad lahingutest ja printsessidest ja kuningatest ja kõigest mis päevakohane, sh poliitika. Eesti saari esindab Aasta Folkloorirühma 2026 tiitliga pärjatud Muhu folkloorirühm UIJEE, tutvustades Muhu saare laule ja rahvamänge ja kaasates spetsiaalselt festivali raames ka Muhu kooli pärimusringi õpilased. Festivali peaesinejate ridades astub üles veel Vilniuse gümnaasiuminoorte ansambel Dolija, kes on Tartu Folgil ka varem üles astunud ning näidanud üles mitmekülgset laulu- ja tantsuoskust.
Skandinieki – Läti folklooriliikumise lipulaev
Lätist tuleb Tartusse külla Läti legendaarsemaid folkloorikogukondi Skandinieki. 1976. aastal asutatud Skandiniekit, ja tänavu seega 50ndat juubelit tähistavat folkloorirühma, peetakse Läti folklooriliikumise üheks oluliseks teerajajaks. Ansambel loodi Liivi päritolu muusikute Helmī ja Dainis Staltsi poolt. Täna juhib ansamblit nende tütar Julgī Stalte, kes jätkab oma vanemate alustatud tööd. Julgī Stalte on Viljandi Kultuuriakadeemia lõpetanud ja korduvalt erinevates koosseisudes üles astunud Viljandi Pärimusmuusika festivalil. Maatasa esindajail oli võimalus Julgi Staltega ja Skandiniekiga kohtuda Läti rituaalide festivalil 2025. aastal. Olime lummatud hetkest, mil festival oli lõppenud ja pea kõik olid koju läinud, kuid kustuva festivalilõkke ümber kostusid pikalt veel Skandinieki laulud. Julgī Staltega hiljem vesteldes saime teada, et kuigi Skandiniekit peetakse Läti folklooriliikumise üheks alustalaks, siis inspiratsiooni said Julgī vanemad just eesti 70ndate aastate folklooriliikumisest ja regilauluansamblitelt Hellero ja Leegajus. Kuulates, kuidas eestlased laulsid regilaule, tekkis tahe jõuda oma juurteni ja liivi lauludeni ja nii sündis Skandinieki. Seega meie lõunanaabrite elav folklooriliikumine ja pärimusmaailm, mida Tartu Folk on tutvustanud Eesti inimestele festivali algusaastatest peale, on otsapidi seotud ka meie enda folkloorikogukondadega.
Lauluõpitoad läänemeresoome rahvaste viisidega
Kuna Tartu Folgil tänavu külas eriti laululembesed koosseisud, siis esimest korda on festivalil la lauluteemalised õpitoad. Festivali põhipäeval, laupäeval 14. novembril, on huvilistel võimalus osa saada Eesti Kirjandusmuuseumis toimuvatest tasuta õpitubadest, kus kõik saavad ka ise kaasa laulda. Liivi laule kutsuvad laulma Julgi Stalte ja Skandinieki, Lõuna-Eesti regilaule koos Ingerimaa lauludega tutvustavad Janika Oras ja Väike Hellero. Seega saavad festivali raames kokku pool sajandit tagasi alguse saanud ja üksteist inspireerinud folklooriühenduste järelpõlved.
Õpitubade hommiku teises pooles saavad sõna Soome koreograafid Evellina ja Mitja Pilke Joensuust, kes annavad ülevaate, kuidas on Karjala pärimuskultuur ja tantsud mõjutanud nende loomingut tänases ajas ehk kuidas hoida elus pärimust töös noortega.
Tartu Folk on väga mitmekülgne oma programmi ja teemade poolest. Inimestel on võimalus pärimusest osa saada väga erinevate nurkade alt: laulud, tantsud, pillid, pillilood, rahvariided, käsitöö, uskumused, kombestik. Festival annab palju võimalusi kõigest ise osa saada ja kultuuripilti vahetult tajuda, kuid on mugav ka neile, kes armastavad vaikuses eemalt imetleda ja süvenda. Kontserdid ja pärimuspeod toimuvad Luunjas, Tabiveres, Tartu Vanemuise kontserdimajas, Tiigi Seltsimajas, Eesti Rahva Muuseumis. Ootame kõiki Tartusse, et veeta koos aega, tantsida, ja laulda esivanemate laule.
Festivali suurtoetajad on Tartu linn, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Rahvakultuuri Keskus! Suur tänu!
Festivali kohta saab rohkem infot siit >>
Tartu Folki tutvustava teksti pani kokku Halliki Pihlap.
Comments are closed.