Lookas peolaual leiab süldi, salati, kohvi, koogi, konjaki, veini ja muu hea-parema vahele alati ruumi ka mõne laulu jaoks. Peolauda tullakse ikka laulma seda, mis parajasti hingel, meelel ja keelel – ilma hinnanguta, ilma aplausita – nii hästi või halvasti kui parajasti osatakse ja välja tuleb, mis pähe kargab ja valla pääseb. Täna tundub aga paratamatult, et laul on peolauas meile võõraks jäämas ja seda kostab aina vähem. Milleks siiski laulda, selgitab pärimusmuusik Jaan Sarv.
Mis on tinginud selle, et me peolauas enam naljalt laulu üles ei võta?
Usun, et laulmise vähenemise on põhjustanud kolm suurt trendi. Esiteks tehnoloogiline areng ja muusika kättesaadavus. Igaühel on taskus näpuviibutuse kaugusel pea kogu maailma muusika – nii lemmiklood kui uued üllatused. Selleks, et muusikat manada, pole vaja pillimeest ega lauljat kaugelt otsida. Teiseks on muutunud muusikastiilid. Lihtsad, lauldavad viisid on massiliselt asendunud keeruliste muusikaliste seadete ja helimaastikega, kus laulu sõnad, sõnum ja lauldavus on minetanud oma tähtsuse. Kolmandaks elutempo ja lugude hulk. Muusikast on saanud omamoodi kiirmood, mis kõnetab tormavat eluviisi viljelevat kaasaegset inimest. Uusi lugusid pritsib peale kiiremini kui need jõuavad juurduda, kummitama hakata ning laiemale seltskonnale omaseks saada. Aegajalt jääb ikka üht-teist kõlama, kuid tihti on kaasaegne laul ilma tema juurde kuuluva muusikataustata poolik ning ei loo iseseisvalt tervikemotsiooni.
Aga miks me üldse peaksime peol laulma, mis see tähistamisele juurde annab?
Laulmine aitab olla justnimelt hetkes. Tehismuusika saab panna taustale tiksuma, tegeleda kõrvaliste asjadega ja unustada ära, et keegi midagi üldse mängib. Kaasa lauldes asud sa aga nö juhiistmele ja pöörad kogu tähelepanu sellele, mida sa teed: viisile, sõnadele, emotsioonidele. Aktiivne laulmine on üks meditatsiooni vorm, mis aitab olla hetkes, väljuda päevarütmist ja stressist, unustada mineviku vead ning homsed mured.
Kuidas saada julgust ja millest alustada?
Muusika algab vaikusest. Alusta sellest, et lülita taustamüra välja, või veel parem, ära üldse loo tehismuusika fooni. Sedasi ei ole vaja hakata võitmatu Koljatiga konkureerima. Kui on võimalik, anna peokutses juba varakult teada, et plaanis on ühiselt laulda. See võimaldab inimestel mõttega harjuda ning vähendab võimalikku kohmetust või ebamugavust, kui parajasti lauluks hakkab minema. Ettevalmistatud laululehed aitavad samuti rahvast kaasata. Piisava hulga lugudega, et oleks valikuvarianti ja võimalik leida ühiseid lemmikuid, kuid mitte liiga palju, mis teeb järgmise loo valimise liialt keeruliseks. Kui hoog üleval, leiab puuduva lemmiklaulu sõnad taas taskutarkuri abil üles, kuigi too kipub inimesi ekraanide külge lukustama ja raskelt kätte võidetud hetkes olemise ära kaotama.
Oled öelnud, et peolauas sobib laulda kõike, mis parasjagu hingel, meelel ja keelel. Millised laulud su enda meel tänasel päeval üles võtaks?
Laulud kipuvad õigel hetkel ise minu juurde tulema. Olgu selleks sädemeks siis mõni jutuvadas üles tulnud teema, kuuldud reisijutt, üksik sõna, kõrval toimuv sündmus, silmanurgas nähtud ese või midagi muud juhuslikku. Kui ots käes, siis oskab üks laul ise mõtte järgmisele juhtida. Lauluteemasid on praegu sobivaid rohkem kui tavaliselt – kui rõõmsatel ja ilusatel aegadel ei kiputa ängistavatel teemadel laulma, vaid tahetakse vaid rõõmustada, siis rasked ajad soosivad eriilmelisi teemasid. Valust, raskustest ja süngusest on sündinud laulud, mis kannavad kaasas varjatud elutarkust, toimivad omamoodi ajaloolise mäluna ning aitavad rasketest hetkedest läbi tulla. Samas on kohased kõik rõõmsad ja lootusrikkad laulud, sest nad juhivad tähelepanu sellele, mis elus hästi on ning julgustavad seeläbi helgemat tulevikku looma.
Jaan Sarve ja Rotalia meeskoori eestvedamisel saab laulda 4. juunil kell 19.30 Tornide väljakul Väike-Baltica pärimuskülas.
Comments are closed.