Päritud väärtuste ööpäev, minu jaoks esimene, leidis sel aastal aset Võrumaal Rõuges Kiidi talus ning oli pühendatud Võrumaa pärimuskultuurile. Kokku oli pandud rikkalik programm, mis puudutas Võrumaa ajaloo ja tänapäeva mitmeid aspekte: keelt, muusikat, rahvarõivaid, sauna-, surma- ja toidukultuuri. Ei tea, kas see oli juhus või korraldajate teadlik valik, kuid programmi jõudnud ettekannete ja tegevuste keskpunktis oli omal kombel inimene ja tema keha, niisiis igati universaalne teema, mis kõnetas võrokeste kõrval kindlasti ka kõiki teisi kohaletulnuid.
Rohkemgi kui ööpäeva kestnud ürituse selgrooks olid kuus täispikka loengut.
Esimeseks ettekandjaks, ühtlasi ka omamoodi sissejuhatajaks Võrumaa kultuuri oli Jüvvä Sullõv, kes rääkis lõunaeesti, täpsemalt võru keelest, kõnelejaist ja keele heaoluks tehtud töödest. Kuigi korraldajad avaldasid esiti muret, et esineja peaks rääkima kirjakeeles, sest muidu ei pruugi kõik osalejad aru saada, siis üskmeelselt otsustasid kuulajad – sh teisest Eesti otsast tulnud saarlased –, et ettekandeid võib rahus pidada ka võru keeles. Nii toimis Päritud Väärtuste Ööpäev omamoodi keelekümblusena, mille lõpuks jäi võru keel mulle kui põhjaeestlaselegi niivõrd kõrva, et oleks tahtnud seda kõnelda – oleks ainult suu paindunud!
Järgnes Carmen Küngase ülevaade Vana-Võromaa kihelkondade rahvarõivastest, mida ettekandja ka oma seljas demonstreeris. Boonusena sai imetleda teistki selle kandi komplekti, mille olid valmistanud ja kaasa võtnud Kaire Pikamäe ja Farruhruz Jussupov.
Marju Kõivupuu, kes on uurinud Võrumaale omast matusel risti puusse lõikamise kommet, mõtiskles oma loengus surmakultuuri teemal, kartmata kuulajaid tänapäevaste näidetega pisut šokeerida. Ühte ristipuud õnnestus meil ka järgmisel hommikul Kiidi talu lähistel uudistada. Õhtu edenedes koliti loengupaik õue, et Ööbikuoru avara vaate taustal kuulata Urmas Kalla põhjalikku ja näideterohket ettekannet Võrumaa rahvalauludest ja Urmase eestlaulmisel nende viisidega tutvust teha.
Päeva viimase kõneleja Eda Veeroja jutu keskmes oli Võrumaa suitsusaunakultuur, selle jõudmine UNESCO vaimse pärandi nimekirja, aga ka saunaskäigu olemus ja tähendus inimese jaoks üldisemalt. Kuuldut-nähtut saime kohe omal nahal järele proovida, sest Kiidi talu peremees Aigar Piho oli õhtu lõpetuks kuumaks kütnud neli sauna, sh kaks suitsusauna.
Varahommikul äratas osalejad torupill, mis kutsus Meelika Hainsooga kaasa väravamängule. Hargla, Rõuge, Vastseliina jt lüroeepiliste laulude saatel tehti virgutav jalutuskäik mööda Ööbikuorgu kuni Kahrla järveni, peatudes vahepeal kuulama Kiidi peremehe jutte talu ja selle ümbruse loodusest, ajaloost ja praegusest eluolust. Pärast hommikusööki rääkis Võru ligidalt pärit kuulsa lõõtsameistri August Teppo elust ja tema valmistatud lõõtsade fenomenist Tarmo Noormaa. Loengutele järgnenud väljasõit viis muu seas ka lõõtsameistri kunagisse kodutallu, kuhu nüüd on perekond kujundanud muuseumi. Seal said soovijad kuulsat lõõtsa ka ise vaadata ja proovida.
Ööpäeva kindlasti kõige emotsionaalsem osa oli väljasõit Vastseliina Triinu permakultuuri aeda, mille perenaine, Võrumaa toiduretseptide kokaraamatu avaldanud Triinu Guerrin tutvustas oma aianduslikke põhimõtteid ja kohalikku toidukultuuri. Ühiselt võeti ette värskest aiakraamist Vana-Võromaa toitude – käkid, läätsesalat, kanepitemp – valmistamine. Elevusega mekiti perenaise keedetud kaerakilet.
Sujuv korraldus, suurepäraste asjatundjate ettekanded ja töötoad, imeline Võrumaa loodus ning osalejate siiras huvi tegid Päritud Väärtuste Ööpäevast meeldejääva ja hariva sündmuse. Oli väga hea kogeda, et Võrumaa pärimuskultuuriga tegeldakse niivõrd kõrgel tasemel. Ööpäev oli intensiivne ja väsitavgi, kuid andis mulle kahtlemata sügavama arusaamise piirkonnast, selle kommetest ja inimestest kui suudaks riivamisi üksik seminar või töötuba.
Vivian Siirman
Päritud Väärtuste Ööpäevast osavõtja
Comments are closed.