Möödunud aasta hilissügisel avanes Eesti Folkloorinõukogul võimalus Hakkame santima! raames tuua sandid tänavapilti ehk katsetada suurte avalike reklaampindade mõju registreerunud santide arvule. Meil oli hüpotees, et mardi- ja kadrisantide rahvaloenduse tulemused on kõige edukamad piirkondades, kus toimub santimisteemalisi koolitusi ja muid algatusi. Võrdlusnumbrid rääkisid aga midagi muud – rahvaloenduse tulemused olid kõige kaalukamad piirkondades, kus tehti enim santimisteemalist teavitustööd ja kus oli üleval enim reklaame. Seda kõike saime me testida tänu LIVINDi toetusele.
Need erilised tavalised sandid
Nii avanes meil ka võimalus 12.-13. juuni Riias tutvustada oma katsetuse tulemusi Euroopa põhjapoolsetele riikidele, kes samuti samas programmis osalemas. Võib julgelt öelda, et ülevaates näidatud numbrid, katsetusviisid, aga ka kogu meie lähenemine santimisele lõi saali kihama. Tekkis mitmeid küsimusi rahvaloenduse korraldamise, santimise kogukondade ja tekkinud arutelude kohta. Palju positiivset tagasisidet saime kasutatud kujundusele, mis sidus traditsioonilised rollid mänguliselt illustratsioonidega, aga kuulajaid puudutas ka mõte, et rahvakalendri tähtpäevade tänavapilti toomisega aitame muuta nende tähistamise ja neist osavõtu sama eriliseks ja võrdväärseks iga teise kultuurisündmusega. Nii, nagu keegi selle kahepäevase kohtumise jooksul ütles: „Kui miski on oluline, siis on meie asi seda näidata!“ Ja mis kõige tähtsam – on väga tõenäoline, et suutsime mitmeid riike oma algatusega innustada, sest neid, kes paralleele oma pärimusega tõmmata said, jagus Poolast Gröönimaani.
Kuigi on ülimalt inspireeriv näha, et meie tavalisi sante eriliseks peetakse, siis sama sütitav on kohtuda teiste elavat pärandit väärtustavate inimestega ja kuulda nende edulugudest.
Kas teadsid, et…
- …Ahvenamaal on olnud tavaks jahtida kevaditi kosklaid puupakust teatud viisil tehtud lõksudega? 2020. aastal keelustati aga lindude kevadjaht ning kohalikud hakkasid samu oskusi ja tehnikaid kasutama selleks, et luua lindudele pesitsuspaikasid. Nii ei kao traditsioonilesed oskused ka otstarbe muutudes.
- …soomlased on leiutanud elava pärandi vurri, et hõlbustada erinevatest tähtpäevadest, käsitööst, toidust, mängudest, loodusega seotud nähtustest vms vestlemist? See on tõlgitud 13 erinevasse keelde, sh eesti keelde, ja kõigile vabalt kasutatav. Tasub proovimist nii koolitöös kui põlvkondadevahelises suhtluses!
- …Lätis koguti erinevaid lugusid ja retsepte selle kohta, kuidas, millal ja mida hapendatakse? Selleks, et need taas rohkemate inimeste toidulauale jõuaksid, sõidab ringi rändköök, mis erinevate ürituste raames mitmeid hapendatud toite mekkida võimaldab ja nende valmistamist ka õpetab.
Loe lähemalt kõikide LIVINDi pilootprojektide kohta SIIT.
Häid näiteid saab veel paremaks vormida
Lisaks elava pärandi heade praktikate tutvustamisele aitasid kohtumise töötoad vaadelda kõiki projekte ka suunavate küsimuste kaudu:
- Mida on meil õppida loomemajandusest? Milliseid probleeme saaksime samade põhimõtetega pärimuses lahendada ning millised on sellega kaasnevad ohud ning võimalused?
- Millised tegevused ja hoiakud tagavad elava pärandi jätkusuutlikkuse nii keskkonna, majanduse kui järeltulevate põlvede vaates?
- Kuidas jätta kogukonnale oluliste nähtuste edasiviimisel kõrvale oma isiklikud eelarvamused, uskumused ja veendumused ning jõuda ühise mõistmiseni?
Mõtteid ja küsimusi, mis nurgast ka santimist vaadelda, on rohkem kui küll! Võib kõlada banaalselt, aga lõppude lõpuks sai kinnitust taaskord tõsiasi, et üksinda ei tee midagi ära. Selleks, et mõnel kombel oleks elujõudu, on vaja selle kandjaid; selleks, et õppida teiste vigadest ja edulugudest, on vaja ka Eesti sante maailmale näidata. On hea meel, et LIVINDi võrgustik annab selleks võimaluse!
Laura Liinat
Comments are closed.