Meie maarahva kalendris on 9. märts tsirgupäev ehk sirgupäev ehk rändlindude koju ootamise päev. Nii ootasidki Tähelinnud-sirgukesed sünnipäevale pärimusrühma endisi liikmeid, pererahvast, sõpru, koostööpartnereid. Kontserdil esitati laule ja pillilugusid, tantsuringi kaasati nooremaid ja vanemaid pidulisi.
Usutlesin peo järgselt Tähelindude juhendajat, Ignatsi Jaagu kooli muusikaõpetajat Marika Lehistet ja endist pärimusrühma liiget Andrus Pajumägi, kooli direktorit Marika Karo ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse regionaalosakonna juhatajat Kaja Allilenderit.
Marika, miks otsustasid 25. aastat tagasi ellu kutsuda folklooriringi, mis on teid aastate jooksul innustanud ja rõõmustanud? Kes on teie koostööpartnerid ja toetajad?
Koostöö Kambja kooliga algas juba varasemalt, 1988.aasta sügisest algklasside muusikaõpetaja ja ringijuhina. Loodud sai tütarlaste lauluring ja algklasside rahvatantsurühmad. Lauluringis laulsime väga mitmekülgset repertuaari, sest esineda tuli kooli aktustel, üritustel. Tasapisi tulid meie juurde rahvalaulud ja tantsud, esimesed rahvarõivad. Esimene suurüritus, kus osalesime, toimus Tallinna Koolinoorte Huvikeskuses Kullo. 1990. aastate algusest hakkasime juba teadlikumalt folklooriga tegelema. 1999. aasta septembrist alustasime tegevust Kambja Põhikooli folklooriringi nime all.
1990. aastatel sai folklooriliikumine Eestis aina hoogu juurde. Üle Eesti hakkasid erinevais paigus toimuma kihelkonnapäevad, külapäevad jne, uuriti oma paikkonna ajalugu. Saime meiegi hoo sisse. Folklooriringis said osaleda kõik lapsed esimesest üheksanda klassini. Alustasime väikese 12-liikmelise rühmana. Esimesed regilaulud, mida lastega laulsime, olid seotud rahvakalendri tähtpäevadega. Meenuvad käigud Eesti Kirjandusmuuseumisse, kus sai uuritud Kambja kihelkonna regilaulude, tantsulugude kohta arhiivimaterjale. Kokku sai kogutud lugusid karjalaskepäevaks. Arhiivimaterjalidest leitud karja kutsumised olid põnevad ja lastega oli tore seda järele proovida.
2006. aasta on meile märgilise tähendusega, sest Tiina Konsenilt saabus kutse osaleda Tartumaa noorte talvistel pärimuspäevadel “Taaderandi talisted”. Tekkis soov näidata, mida oskame ja näha teiste tegemisi. Tiina oli tollal juba 15 aastat Tartus korraldanud suviseid laste ja noorte folklooripäevi “Taaralinna taaderant” ja laiendas talvised pärimuspäevad maakonnakeskseteks. Kohtumisest temaga sai algus meie väga heale koostööle, mis kestab tänaseni. Oleme osalenud kõigil talistetel.
Tiina utsitamisel sai valitud 9 aastat tagasi endile ka nimi. Folklooriringist pärimusrühmaks saamist mõjutas kõige rohkem see, milliseid laule, lugusid ja tantse me teame, kust on need pärit. Täna kanname pärimusrühm Tähelinnud nime. Meie noored on alati rõõmsad ja säravad kui tähed, meis on lennukust – seega Tähelinnud. Tegutsemisest innustunud, tekkis peagi soov luua kollektiivile oma logo. Tähelindude noored joonistasid mõnikümmend omanäolist lindu. Joonistustes olid lindudel noodid nokas, tiivad kandsid pille, tähed säramas linnuteel. Peagi said joonistatud linnud kokku ühel tähel.
Meie moto sündis ühel Tartus toimunud „Pärimusmaailm“ eel. Tähelinnud olid pärimuspeo peaesinejateks ja ühistegevuste läbiviijateks. Kuna iga osalev kollektiiv pidi end ühe lausega tutvustama, siis see tiivustas meid oma rühmale ka tunnuslauset looma. Meie tunnuslauseks on „Helisevad pillikeeled, laulud, tantsud rõõmsal meelel, Kambja kirje tsirgukesed – hoogsad Tähelinnukesed!“. Meie tunnuslause kõlab ja visuaal on nähtav!
Pärimusrühm Tähelinnud on osalenud kahel korral ka rahvusvahelisel pärimuspeol “Baltica”, 2019. ja 2023. aastal. “Tartumaa trallami kevadpidudel”, mis on olnud suviste “Balticate” eelpidudeks, oleme Eesti Folkloorinõukogu ekspertidelt saanud oma etteastetele väga vajalikku tagasisidet. Samuti osaleme Folkloorinõukogu aktsioonis “Hakkame santima!”.
Tähelinnud kannavad ülesastumistel Kambja kihelkonna rahvariideid. Kambja rahvariideid omada on Tähelindudele suur au. Meie jaoks kujunes suursündmuseks 2019. aastal Tartus toimunud „Rahvarõivaste tuulutamisel“ Eesti Rahva Muuseumi käsitöömeistrite poolt Kambja kirivööde pidulik üleandmine.
Tähelindude koduks on Kambja Ignatsi Jaagu Kool. Igal koolinädalal toimuvad pärimusrühma ringitunnid, kus tutvume rahvapärimusega, mängime laulu- ja ringmänge, tantsime pärimustantse. Pillimänguõppes õpime mängima väikekannelt, ukulelet, kitarri, jauramit, parmupilli, suupilli, bassukulelet. Toimuvad õhtulaagrid koolis ja suvised õppelaagrid toredate tegevustega. Laagrite päevakavas on pillimängu, tantsude harjutamist, regilaulu laulmist, sportlikke tegevusi, meisterdamisi ja erinevatel teemadel õpitubasid. Pärimusrühma liikmeid on üle neljakümne.
Kõigi nende aastate jooksul oleme saanud näidata oma paikkonna pärimust, olla eestvedajateks mitmetel sündmustel. Meiega koos osalenud rühmadest on saanud meile head sõbrad.
Viimased 9 aastat on pärimusrühma tegevused olnud lennukad, toimunud on palju, oleme saanud omale pillid, rahvarõivad, saanud üles astuda paljudel üritustel ja osaleda pärimusprojektides. Tähelindude abilisteks on olnud ettevõtlikud lapsevanemad, kelle lapsed osalevad ringitöös, koolipere liikmed, kooli juhtkond, kogukonnaliikmed, vabatahtlikud noored Tartu Ülikoolist. Tähelinnud tegevusi, pillide ja rahvariiete soetamist, õppelaagreid on toetanud Kambja Ignatsi Jaagu Kool, Kambja Vallavalitsus, lastevanemad. Tähelinnude tegevusi on toetanud ning meie headeks koostööpartneriteks on Eesti Folkloorinõukogu ja nende Tartumaa kuraator Tiina Konsen, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuuriseltside Ühendus.
Tänaseks on pärimusrühmast välja lennanud palju noori, mõned on juba täiskasvanuna leidnud tagasitee Tähelindudesse. 25. aastat tagasi folkloorirühmana tegutsemist alustanud kollektiiv on jõudnud Tähelindudena tänasesse päeva.
Andrus, olid tänase kontserdi eestvedaja, oled pärimusega tegelenud juba Kambja Põhikooli aegadel. Mis seob sind tänaste Tähelindude-sirgukestega?
Mina käisin juba esimese õpilasena väikeses folklooriringis labajalavalssi õppimas ja rahvamänge mängimas. Ja kuidagi on nii juhtunud, et olen tänase päevani Tähelindudega seotud olnud vähesel või suurel määral. Terve põhikooli aja käisin Taaderandi talistetel kaasas ja isegi gümnaasiumis võtsin sellest üheskoos Tähelindudega osa. Eriti südamelähedaseks muutusid Tähelinnud kui naasesin Kambja Ignatsi Jaagu kooli, kuid seekord õpetaja rollis. Siis sain osa korraldusprotsessist ja tore on koos Tähelindudega lustida. Sama rolli täidan ka tänasel päeval, kuigi töötan Ülenurme Gümnaasiumis, aga olen Tähelindudele seltsiks laagrites ja esinemistel.
Põhikooli aegadel võtsin osa folkloorirühma tegevusest lihtsalt põhjusel – tore oli. Ja see ongi minu meelest ühe pärimusrühma põhiline eesmärk. Lastel peab tore olema ja suur pluss on selle juures vanade kommete ja tavade õppimine. Tunnen, et see on hoidnud mind ühenduses oma juurtega ja õpetanud mind oma kodukanti tundma.
Pärimus on vaba, improvisatsioon, kaasamine, lustimine, hetkes olemine… Seda kõike on ka Tähelindudega toimetamine mulle pakkunud. Mulle meeldib, et ükski esinemine või proov pole kunagi ühenäoline, pakub nii palju võimalusi ja ainet toredateks juhtumisteks. Näiteks viimasel Tähelindude kontserdil tuli mõte pärida publikult küsimus ühe pilli kohta ja õnnelikul vastajal oli võimalus liituda kohe Tähelindudega. Just nimelt – see on see rõõmus ja lõbus kaasamine. Tähelinnud on andnud mulle julgust ja pealehakkamist, mida kasutan ka igapäevaelus.
Esinemistest on südamelähedased Taaderandi talisted, kus juba väikese poisina sai esinetud ja sõpru leitud. Sealt edasi kindlasti esinemised Baltica pärimuspeol, mille viimasest, 2023. aasta peost ka osa võtsin. Väga uhke ja suurejooneline tunne täitis südame, kui mõelda, et tegime algust vaid kümnekesi Kambja kooli saalis lihtsate ussimängude ja kolmepaaritantsuga, ning nüüd osaleda 40-pealise orkestriga, esineda pillimängude, näitemängude ja tantsudega.
Ma väga hindan seda sümbioosi, mis on tekkinud Tähelindude hulgas. Põhilised Tähelindude liikmed on 1.-9. klassist, suhtlus ja usaldus nende kõikide vahel on just see, mille poole sihivad kõik koolid. Et väike esimese klassi õpilane julgeb nõu ja abi küsida suurelt üheksandikult, kes päriselt kuulab muret ja aitab. Või seesama esimese klassi õpilane, kes teinekord ei oska kandlel lugu õigesti mängida, teeb seda õnneliku naeratusega, sest ta kuulub kuhugi. Ja see ongi pärimus minu jaoks.
Pr Marika Karo, tänane kontsert andis kaugematele külalistele hea ülevaate Kambja kandi vanematest lauludest, pillilugudest ja tantsudest. Milline on huviringina tegutseva Tähelindude koht igapäevases koolielus?
Kambja on kultuuriliselt pika ja tähendusrikka ajalooga kihelkond – siit sai alguse koorilaulu traditsioon ja siin alustas tegevust mitu Eesti talurahvakooli. Seetõttu peame väga oluliseks oma ajaloo ja pärimuskultuuri teadvustamist ja hoidmist. Pärimusrühmal Tähelinnud on selles väga oluline roll. Rühma tegevuses osaleb üle 40 kooli õpilase, mis on õpilaste üldarvu arvestades väga palju ja näitab õpilaste püsivat huvi pärimusmuusikaga tegelemise vastu. Tähelindude liikmed on tublid, aktiivsed ja ettevõtlikud õpilased, kes oskavad teha koostööd ja hoolivad üksteisest – suuremad hoolitsevad väiksemate eest ja tegutsetakse ühtse meeskonnana. Ülesastumised kooli üritustel ja väljaspool lihvivad nende esinemisoskusi ja kasvatavad vastutustunnet.
Tunnen suurt heameelt ka selle üle, et meie Tähelindude vanemad toetavad rühma tegevust nõu ja jõuga, aidates korraldada laagreid, saates õpilasi esinemistel ja ka musitseerides koos nendega. Usun, et laste jaoks on väga oluline, et vanemad neile kaasa elavad ja nende huviala toetavad. Ja loomulikult on meie koolil väga vedanud, et meil on selline entusiastlik ja töökas muusikaõpetaja nagu Marika Lehiste. Ta on Tähelindude hing ning oskab oma särava isiksuse ja entusiasmiga nakatada pärimuse pisikuga nii paljusid noori inimesi. Tähelinnud on meie kooli uhkus!
Pr Kaja Allilender, tänase kontserdiga tähistas Kambja Ignatsi Jaagu Kooli pärimusrühm 25. tegevusaastat. Järjepidevust arvestades on see kooli elus päris pikk aeg. Kas võime rõõmustada noorte pärimusrühmade püsimise ja laienemise üle teisteski maakondades?
Täna on meil folkloorirühmades lapsi ja noori erinevates vanuserühmades kokku üle tuhande.
Kindlasti on oluline heade juhendajate ja innukate eestvedajate olemasolu. Ainult sellisel koostööl, kaasates ka lapsevanemad, on tagatud järjepidevus, mille heaks näiteks on Tähelinnud. See, kuidas kogukond on kaasatud ja millise armastusega juhendaja Marika Lehiste oma tööd teeb, on imetlusväärne! 25 aastat on pikk aeg. Ja see vagu, mis on hästi küntud, kannab ka head vilja: noored on jätkuvalt leidnud tee rahvakultuuri juurde. Ikka sära silmadesse ja indu edasiseks tegutsemiseks!
Tiina Konsen
Tartumaa folkloorikuraator
Kaanefoto: Helin Pihlap.
Comments are closed.