Eesti Folkloorinõukogu tõstab igal aastal esile isikuid ja kooslusi, kelle teadliku ja sihikindla tegutsemise tulemusena on pärimus olnud nähtav ning inspireerivalt edasi antud. Laupäeval, 7. juunil jagati Tallinnas Tornide väljakul välja ühtekokku kuus auhinda: Teotugi ja viis folklooriliikumise aastategija tunnustust – aasta rühm, juhendaja, korraldaja, tegu ning folkloorikuraaator.
TEOTOE ARVATES ON KÕIGE VÕTI AVATUS JA EESKUJUD
Auhinnaga Teotugi tunnustatakse pärimuskultuuri kandjat, kelle tegevus aitab mõtestada ja väärtustada pärimust kui elu loomulikku osa ning kes innustab ka teisi sellega tegelema. Sel aastal pärjati tiitliga Halliki Pihlap Tartumaalt.
Halliki Pihlap on silmapaistev Lõuna-Eesti pärimuskultuuri edendaja, kelle tegevus on olnud järjepidev, sisuline ja inspireeriv. Ta on Tartu Folklooriklubi Maatasa juht ning piirkonna folklooriliikumise vaieldamatu lipulaev, kelle purjedes on sündinud ja arenenud tugev ning elujõuline noorte pärimushuviliste kogukond. Halliki ise on öelnud: “Algus oli raske. Rahvamuusika uude kuube sobitamine on üle maailma väga populaarne, kuid sageli kaob ära maa ja rahvuse eripära. Mis teeb Eesti rahvamuusikast just Eesti rahvamuusika? Kuidas teha seadeid nii, et meie oma rahvuse ja rahvamuusika olemus säiliks? Sain aru, et tuleb uurida, kust on kõik alguse saanud. Nii liikusimegi oma noortega tasapisi eheda pärimuse ehk autentse folkloori suunas. Aga mis on kõige võti? Eeskujud ja avatus. Olen oma noortele, kes esimese hetkega „ei” ütlevad, soovitanud – aga proovi ära, anna endale võimalus, see võib teile meeldima hakata!”
Halliki pühendunud tööst annab tunnistust folkloorifestival Tartu Folk, mis on kujunenud pärimushuviliste noorte kogukonna suurimaks väljundiks ja on olulise tähendusega sündmuseks kogu Tartu kultuurielus.
Halliki töös on kesksel kohal kaasamine ja võimestamine – uut põlvkonda on ta kasvatanud teadlikult, luues loomingulise keskkonna, kus traditsioonid elavad ja arenevad.
AASTA FOLKLOORIRÜHMA KÄTES ON REGILAULUTRADITSIOON HOOLEGA HOITUD
Aasta folkloorirühma preemiaga pärjati naised, kes on üheskoos läbi käinud 30. aasta pikkuse regilaulutee – Tartus sündinud regilauluansambel Väike Hellero.
Väike Hellero südameasjaks on eesti, seto ja teiste soomeugri hõimurahvaste vanema rahvalaulupärandi tundmaõppimine ning sellega seotud mõtte- ja muusikamaailmade avastamine. Väike Hellero on oma regilauluarmastuses kirglik ja põhjalik – nende laululeiud lähtuvad peamiselt Eesti Rahvaluule Arhiivi rikastest rahvamuusikakogudest ja nende põhjal tehtud uurimustest ning lauldes püütakse leida vanale traditsioonile võimalikult lähedast kõlapilti.
Väikehellerolased on talletanud neid endid kõige enam puudutanud laulusõnu ja muusikalisi leide mitmesse väljaannetesse, kuid sellest isegi tähtsaimaks peavad nad aastate jooksul kogutud kogemuste ja teadmiste edasi andmist eri paigus kas õpetades, juhendades või mitmesugustes lauluseltskondades osaledes. Kui regilaul satub juba kord väikehellerolaste suhu, on see hoolega hoitud. Väike Hellero juhendaja on Janika Oras.
AASTA KORRALDAJA KÜTAB NAHA KUUMAKS
Aasta korraldaja tiitliga tunnustati Hageri Haridusseltsi, mis koondab enda alla Raplamaal Hageri külas toimetavaid teotahtelisi naisi ja nende mehi. Haridusselts panustab külaelu elujõulisuse kasvatamisse ning on loonud selleks õppimist toetava keskkonna. Tõhusat koostööd tehakse nii kohaliku rahvamaja kui muuseumiga. Hageri Haridusselts on kogukonda harinud just pärimusvaldkonnas ja sidunud teadmisi igapäevase eluga juba pikki aastaid. Seltsi liikmed armastavad tähistada käravabasid ja kombekohaseid jaanipäevi, korraldada pärimuslikku jõulueelset Midrimaad, keeta traditsioonilist seepi, tähistada mardi-, kadri- ja maarjapäeva ning kütta naha saunas kuumaks.
Hageri Haridusseltsi eestvõtmised on aastast aastasse kasvanud aina laiahaardelisemaks ning üha läbimõeldumaks. Eriti tänuväärne on nende järjepidev töö lastega, et suunata järeltulijaid pärimust austama ja sellest hoolima.
AASTA JUHENDAJA SÜNDIS LÕÕTSPILL SÜLES
Aasta juhendaja preemiaga tunnustati Väägvere külakapelli asutajat ning juhendajat Ülle Kooli. Ülle on mänginud lõõtspilli kogu oma elu taolise kire ja armastusega, et seda oleks patt vaid iseendale hoida.
Just seetõttu asutas ta 2005. aastal Väägvere külas Tartumaal Väägvere Külakapelli, mida on juhendanud tänini. Ansambel mängib rahvamuusikat noorusliku särtsu ja nakatava rõõmuga ning tõmbab ilmtingimata mistahes olukorras peo käima. Väägvere Külakapell osaleb aktiivselt kohalikel, üle-eestilistel ja rahvusvahelistel sündmustel, jäädes meelde pärimusteadliku, traditsioonist lähtuva ja tarmuka ning veenva esitusega.
Ülle on Väägvere küla elanik kogu südame ja hingega, kes seisab hea selle eest, et kogukond hoiaks kokku ning tegutseks ühiste väärtuste nimel. Ta ei karda uusi ideid ega ka pööraseid väljakutseid – nii on tema talu heinamaale kerkinud tantsulava ning peetud külaplatsil maha mitmeid Wäägvere Wolke, mille tuntus kasvab iga aastaga.
Ülle austab ja väärtustab traditsioone ning annab oma panuse nende hoidmiseks. Ta hoolitseb selle eest, et Väägvere nimi Eesti kultuuriloos jääks püsima.
AASTA TEGU PANEB NOORED MURDES KÕNELEMA
Aasta teo tiitli pälvis kogukonnasündmus Kodavere Laalupido – tähelepanu toomise eest väikesele murrakule, mille kõnelejaid on tänasel päeval vaid paarikümne ringis. Tegu on maailma esimese ja ainsa laulupeoga, kus lauldakse ainult kodavere murrakus, mis on andnud keelele uut elujõudu. Kodavere laulupeo ettevalmistamisprotsessi suurim väärtus on kogukonna panus, sest oma juurte tunnetamine läheb selle kandi rahvale korda.
Kodavere laulupeo üks olulisi eesmärke on pakkuda lastele ja noortele võimalust kohalikust pärimuskultuurist osa saada ja seda edasi kanda – möödunud aastal oli 250 lauljast kaks kolmandikku lapsed ja noored. Tuues kodavere murrakut sammhaaval noortele lähemale, kasvab tõenäosus, et keelt hakatakse üha rohkem väärtustama ning igapäevase suhtluskeelena kasutama. Kodavere Laalupido veab eest Kodavere Pärimuskeskus.
AASTA FOLKLOORIKURAATOR TEEB HEA SÕNAGA PAI
Juba aastaid on Eesti Folkloorinõukogu paremaks käeks maakondades olnud vabatahtlikud folkloorikuraatorid. Tänavuse folkloorikuraatori preemia pälvis Anne Ummalas Raplamaalt. Anne on väga hea meeskonnakaaslane – mitte ainult ei tee tee ise, vaid sütitab ka teisi uute ideedega kaasa minema ning on veendunud, et üksi ei tee midagi. Näiteks veab ta Raplamaal eest Hakkame santima! algatust. Anne on veendunud, et paljud probleemid lahenevad lihtsalt – asi tuleb kätte võtta ja isegi siis, kui ei jätku esialgu julgust. Ta on hea inimeste tunnustaja, kel pole kunagi kahju teistele hea sõnaga pai teha.
Tänavu esitati viide auhinnakategooriasse 38 nominenti. Aasta folkloorikuraatori tiitel on ainus, mille üle otsustatakse Eesti Folkloorinõukogu siseselt. Kandidaatide hulgast tegi valiku Eesti Folkloorinõukogu juhatus koosseisus: Elvi Nassar, Janika Oras, Kati Taal, Anu Randmaa, Jaanus Põlder, Lauri Õunapuu, Lili Välimäe ja Kristiina Siig. Auhindadega kaasnevad rahalised preemiad, mille väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.
Fotosid saab alla laadida SIIT >>
Comments are closed.