Skamba, skamba kankliai on rahvusvaheline festival, mis toimub igal aastal ja nelikümmend viis aastat järjest. Tegu on eheda pärimuse suurpeoga. Sel aastal osalesid selles lätlased, valgevenelased, iraanlased, aserbaidžaanlased, šveitslased. Eestit esindas seto leelopark Sõsarõ, koorijuht Elvi Nassar.
Vastuvõtt oli suurepärane: hostel vanalinnas, hea söök, Leedu ajalugu tutvustavad ekskursioonid ja esinemisi parajalt, mitmed väärikad vastuvõtud. Meil vedas ka seetõttu, et leidsime endale Eestist leedu keele oskaja vahva Tatjana Runge, kes tutvustas seto pärimust kohe leedu keeles.
Esimene ametlik päev algas Leedumaa tutvustusega: ekskursioon vanalinnas avas Vilniuse vanalinna kirju linnaarhitektuuri tagamaid. Tänu sellele oskasime tasapisi eristada erinevate ajastuste maju. Taustaks kuulsime kilde Leedu ajaloo hiilgeaegadest ning mitmete vallutajate rüüsteretkedest läbi aegade ning loomulikult leedulaste võidust ordurüütlite üle 1410. aastal Grünwaldi lahingus.
See reis oli vastuvõttuderohke. Esimeseks oli Vilniuse ühes suhteliselt uues Justiniškesi linnaosavalitsuses südamlik ja suurejooneline vastuvõtt, millele järgnes meie pikem kontsert linnaosa peol kivilinnas. Kultuuriministeeriumis oli tavapärane väliskülaliste tervitus. Leedu seimis saime ülevaate seimi tööst ning sellest kuivõrd oluliseks peavad leedulased taasiseseisvuse saavutamist.
Imeline pärimuspidu Rokantiškėsi vanas linnusemäel tõi esile leedulaste rahvalaulu sutartinese võlu ja võimsuse. Seda laulsid nii suures ühisringis kui väikeste laiali hajutatud rühmadena mäe nõlvadel sajad leedulased. Sõsarõ lisas vürtsi seto laulude ja tantsudega noore tamme all. Meie etteastet väärtustas väike tüdruk, kes meile lilli korjas.
Sõsarõ pälvis kõikjal tähelepanu nii rõivastuse, laulmise kui ka tantsimisega. Seto mitmekülgset pärimust tutvustasime pikemalt ja lühemalt, kokku kahtekümmend nelja seto laulu, kümmekonda tantsu ja laulumängu seitsmel kontserdil või kokkusaamisel.
Omamoodi üllatuseks osutus naistele tantsuklubis seto tantsude tutvustamine. Tantsijad, sh lapsed, tantsisid praktiliselt kohe järgi nii sepa, kolmekesi karguse, isegi vahetustega Värska naiste tantsu. Võimsad leedu meeste laulmised võitsid meie kõigi südame. Tegemist oli väga hea korraldusega suurepärase pärimuskultuuri festivaliga.
Kirja pani Sõsar koori liige Ene Lukka-Jegikjan
Comments are closed.