Eesti Folkloorinõukogul oli 24.-25. mai 2017 külas CIOFF® Egiptluse 4-liikmeline delegatsioon. Kohtumine oli ajendatud mitmest soovist: muuta rühmadevahetus Eestis ja Egiptuses toimuvate folkloorifestivalide raames tõhusamaks, arutleda eheda ja autentse mõiste üle Egiptuse folkoorirühmade kavades, pakkuda egiptlastele võimalust tutvuda Eestis toimuvaga ning arutada lisaks rühmadevahetusele veel teisi võimalikke edasisi koostööplaane.
Kohtumisel saime rohkem teada Egiptuse folklooriliikumise nii korralduslikust kui ka sisulisest poolest. Igal piirkonnal Egiptuses, v.a suurlinnad Kairo ja Aleksandria, on üks folkloorirühm, mis püsinud aastaid samasugusena. Rühmaliikmed ja juhid võivad vahetuda, kuid uusi valitsuse poolt toetatud rühmi reeglina juurde ei teki. Luuakse küll väiksemaid folkloorsete pulmaprogrammide gruppe, kuid seda erainitsiatiivil. 99% Egiptuse folkloorirühmi on kohaliku Kultuuriministeeriumi või Noorte- ja Spordiministeeriumi toetatud – nad saavad rahastust nii rõivaste valmistamiseks, sõitudeks välisfestivalidele kui ka muudeks tegevusteks. Rühmaliikmed on sageli erinevate taustateadmiste ja haridusega, ise nad välitöödel folkloori kogumas reeglina ei käi, kuid aeg-ajalt kaasatakse oma kavadesse pärimusekandjaid otse tänavalt (nt mehi, kelle oskuste hulka kuulub väga traditsiooniline tooli suus kandmise tants pulmapidustuste ajal jne). Seega on enamuste rühmade poolt esitatav meie mõistes stiliseering, milles sisaldub pärimuslik narratiiv ja elemendid, kuid mis tervikuna on siiski uuslooming. Ehedale keskendumine toimib pigem eritellimusena või püsib repertuaaris üksikute tantsude näol, näiteks rituaalsed tantsud pulmade või teiste elusündmuste tarbeks. Välisfestivalidele sõites eelistavad rühmad esitada üle-Egiptuselist folkloori ning kindlale piirkonnale keskendumine toimub ainult juhul, kui kutsuja festival avaldab selleks soovi.
Egiptlastel oli Eestis oldud aja jooksul võimalik omakorda kohtuda folkloorirühmaga Leesikad, külastada Tantsupeomuuseumit ja Eesti Vabaõhumuuseumit ning õppida kohalikke tantse Tallinna tantsuklubis. Egiptlased olid rõõmsalt üllatunud, et meil on pärimuskultuurile pühendatud muuseumid ning nad lubasid selle kogemuse ja idee võtta ka oma riiki kaasa.
Kuna seni on CIOFF®i võrgustikus Aafrikas asuvad riigid olnud vähem esindatud, siis oleme õnnelikud, et saime panustada omalt poolt koostöösse Aafrika riikidega ning nende pärimust selle kaudu folklooriliikumises nähtavamaks muuta. Pöidlad pihku, sest kui kõik hästi läheb, võib Egiptuse pärimusest saada osa juba augusti alguses Märjamaa Folgil!
Eesti Folkloorinõukogu tänab Tantsupeomuuseumit, Eesti Vabaõhumuuseumit, Tallinna tantsuklubi ja folkloorirühma Leesikad võimaluse eest tutvustada egiptlastele Eestis pärimuskultuuri alal toimuvat, Tallinna Rahvaülikooli ruumide eest kohtumiseks ning Egiptuse eestlast Kaidi Udrist aitamaks luua paremat võrdluspilti kahe kultuuri vahel!
Comments are closed.