Urmo Kütismaa on rõõmsa meelega Järvamaa mees, kes on võtnud oma südameasjaks koguda ning taasesitleda kohalikku pärimust – nii on ta juba üle kümne aasta vedanud eest autentse meestelaulu kollektiivi “Arhailised Mehed”, andnud ansambliga välja kaks heliplaati, salvestanud rahvakalendri tähtpäevade laule ja tutvustanud kombeid, lugenud sisse Jüri Wälbe Ambla kihelkonna rahvaluule kogumisretkede päevikud jpm. Et Urmo eestvõtmisel on toimunud pärimuse vallas nii mõndagi, omistati talle suvisel Baltica pärimuspeol aasta juhendaja tiitel. Ajasime Urmoga törts mehejuttu.
Kui kaua oma elust oled teadlikult pärimusega tegelenud ja mis Sind selleni viis?
Teadlikult olen tegelenud vist 13 aastat. Samas, mitteteadlik pärimuse korje algas juba poisikesepõlves: vanaema jutte salvestades, meeste viinavõtu juures passides, vadjalastest filme vaadates jne.
Pärimuse juurde viisid mind 2010.-2011. aastal Viljandi Pärimusmuusika Aidas toimuvad õppesessioonid. Päeva lõppedes tuulasin Aida raamatukogus, all kedris. Seal sai mulle selgeks, mida kõike head on meil Järvamaal esitatud – meil on enda pärimus ja regilaulud olemas. Sealt edasi arenes tung seda kõike edasi kanda ning teistelegi õpetada.
Kuidas või miks sündis autentse meestelaulu kollektiiv Arhailised Mehed, milline on teie argipäev?
Arhailised Mehed sündisid minu sisemisest vajadusest tuua Järvamaa regilaul tänapäeva tagasi. Tänu õnnele sain peale enese esimesse proovi veel kolm meest – nelja mehega saab juba alustada küll. Kollektiivi kuuluvad hetkel Ruve Rõõmusaar, Tanel Puss, Tarmo Algpeus, Raimond Säde, Vaiko Kütismaa, Urmo Kütismaa. Kaks liiget on passiivsed ja käivad harva kohal.
Meie kohtumiste tihedus on aastaid olnud kaootiline. Kui mingi siht on silme ees, saame kokku neli korda kuus. Mõnes kuus on lausa tühjus, sest ansambli vedajana pean mõtlema alati ka hingetõmbeajale – see toidab vaimu edasiseks.
Proovid algavad alati vestlemistega. Eks mul on ikka alati mõni plaan varrukas, et infot jagada või arutada. Laulmiseta ei jää ükski proov. Igasse proovi ma aga kindlasti uue looga ei saabu. Meestel on olnud juhuseid, kus nad on pidanud mõne loo selgekstegemiseks kodutööd tegema.
Kas Arhailised Mehed on oma olemuses 10 aasta jooksul muutunud?
Repertuaar aina suureneb, laule leiame Eesti regilaulude andmebaasist, aga ka Kivike.kirmus.ee lehelt. Aastatega on tekkinud õlg õla tunne ning esimeste aastatega võrreldes on esitusstiil muutunud tänu esinemistele ja tagasisidele muidugi teadlikumaks. Liikmed on aastatega vahetunud – sel aastal on meil kuus aktiivset liiget, nimekirjas on aga kaheksa meest. Riietus on täiustunud.
Mida pead ansambli juhendamise juures oluliseks, et see saaks kesta 10 aastat ja kauemgi?
Tähtis on lõpptulemus ja see, et mehed tulevad kokku seepärast, et nad tahavad. Eks ma olen selline ohjade hoidja ning suunan, millal traavida ja millal mitte midagi teha. Muidugi, ega’s ma üksi saa ja nii mõnigi kord on nad ka minu tahtmisi pidurdanud. Alati ei õnnestu mehi kokku ajada, sest kõigil omad asjatoimetused. Mõistlik on siis oodata, küllap lauluisu peagi peale tuleb.
Naised saunas rääkisid, et neil hakkas seda toredust kõrvalt vaadates kade meel ja palusid Sind ka naiste regilaulurühma eestvedajaks. Kas kuulujuttudel on tõepõhi all? Mis on täpsemalt teoksil?
Oh, neid naisi! Sellega on selline lugu, et juba kolmandat suve tehakse Amblas pärimusüritust „Pärimus & Pruukost“. Projekti juhib Tooru Selts MTÜ liige Aire Pitk. Esimesel aastal olid esinemas Piret Päär ja Kulno Malva, muidugi ka Arhailised Mehed ja Rakuke. Eelmisel aastal esines folklaulik Thea Kristal, taas Arhailised Mehed ja Albus tegutsev karmoškapunt Ärmoonikud. Sel aastal on teemaks „Meeste VÄGI“, kus meeste poolt tulevad esitusele regilaul ja vanem rahvalaul. Mehi tuleb Amblasse kokku siit ja sealt nurgast – sõna on andnud Arhailised Mehed, LÜÜ-TÜRR, Põlva Seto mehed jne.
Aa, naised! Jah, eelmisel aastal võeti pärast „Pärimus & Pruukosti“ toimumist varrukast kinni ja küsiti, millal naised laulda saaks. Nemad tahtvat ka regilaulu laulda. Eelmise aasta septembris võtsin siis asja kätte ja andsin neile võimaluse. Nii, et jutul on tõepõhi all – nad kosuvad tasakesi ning paneme juba repertuaari kokku. Eesmärgiks on Järvamaa naiste regilaulu esiletoomine. Tempot taga ei aja, vaid lasen asjadel rahus omasoodu areneda.
Comments are closed.