Eesti Rahvapärimuse Kooli lugu sai alguse 16 aastat tagasi. Pikk teekond aastatel 2008-2023 on kinnitanud üha, kui olulised on meile – väikestele ja suurtele – meie lood, kombed, laulud, mängud, missugune potentsiaal on pärimuslikus kapitalis meie kestmise ja olemise viisile, arusaamisele, kes me oleme ja kust me tuleme.
Koolitegevus numbrites
Programme, kohtumisi, seminare, kursuseid, esinemisi on toimunud palju, väga palju, nt ainuüksi 2022. aastal:
- osales meie tegevustes 2326 last ja noort ning 1214 täiskasvanut;
- 139st tegevusest oli pärimusprogramme-seminare lastele ja noortele 92.
Iga lugu ja ettevõtmine on kasvanud ja täienenud, muutudes seda tummisemaks, mida rohkem on kogutud rahvaluulematerjali, saadud kogemusi erinevatelt sihtrühmadelt ja erinevatest piirkondadest, omandatud paikkondlikku pärimust, jagatud erinevaid žanre. Seesugune avatud ja loov koostöö erinevate inimestega üle Eesti on tekitanud palju põnevaid väljundeid ja ahhaa! efekti.
Kogu teekond, mis käidud-tehtud, on näha ka pärimuskooli kodulehel oleval Eesti kaardil (https://www.parimuskool.ee/et/kaart) – see on tuhandeid kilomeetreid, päevi, kuid ja aastaid ringirändamist mööda Eestit. Pärimuse õpetamisel lastele, noortele ja suurtele on oma panuse juttude, mõtete ja ideede näol andnud pärimuskooli liikmed, meie vabatahtlik (Eesti Rahvapärimuse Kool on Eesti Töötukassa tööturuteenuste koostööpartner) ja tuhanded pärimusmeelsed inimesed üle Eesti.
Olud loovad võimaluse
Programmide tegemine lastele ja noortele on iga kord erinev eelmisest, mitte ükski rahvakalendri või pärimusmängude programm ei ole samasugune eelmisega, igas on midagi teistmoodi: mingi tegevus, regilaul, mäng. Määravaks saab läbimise keskkond, kultuuriline ja piirkondlik taust, osalejate iga, arv, esitussituatsioon. Sihtgrupiga arvestamine on esmatähtis. Meie pärimusmaterjal on ammendamatu, rahvaluule varamu tohutu, nii on tohutult võimalusi ka sisulises osas varieerumiseks.
Rahvaluule koguja- ja ränduriteel mööda Eestit olen palju kohanud neid, kes arvavad nagu siinkirjutaja, et pärimusõpe peaks olema meie koolide õppekavas, alusharidusest gümnaasiumi lõpuni. Aeg on sealmaal, et enam ei aita mitte vaba- või valikaine, ringid vmt – teadmiste katkendlikkus on liiga suur. Kõige lihtsamad asjad ootavad ennast avastama, on sügavalt targad meid õpetama. Et lastel oleks väikesest peale olemas oma rahva- ja laulumängud, mängitus- ja regilaulud. Et noored teaksid omaenese lugu, mänge, kombeid. Et gümnasistid oskaksid tähelepanu pöörata kui võluv, üllatuste ja tarkusterohke võib olla omaenese perest pärimuse kogumine.
Eesti Rahvapärimuse Kool ei saanud rasketel algusaastatel endale ruume, aga me saime endale uue lähenemise, mis üha uuesti on kinnitanud, et olgugi teostuselt ebatavaline ja seetõttu keerulinegi, on rändamine mööda Eestit olnud SUUR VÕIMALUS. Võimalus käia, näha, jagada, koguda, kogeda just seal, kus inimesed elavad, igaühe kodukohas.
Igal pärimuskambril on mitu võtit, millega teemat avada, meie vaimne varamu on kapital, mida jagada, kanda ja edasi anda. Ikka selleks, et meie olemise lugu kestma jääks.
Terje Puistaja
www.parimuskool.ee
Comments are closed.