22.-23. jaanuaril 2022 toimus Moostes teine vabariiklik pillimängijate kokkusaamine nimega jaanuarijämm. Mooste Rahvamuusikakooli pilliklubiliste korraldatud suursündmus õnnestus igati ning tegi 125 kohale tulnud pillimeest õnnelikumaks inimeseks.
Idee sellise sündmuse korraldamiseks tekkis Krista Sildojal paar aastat tagasi, veel enne pandeemia-aega, mil jõuti vahetult enne ühiskonna sulgemist läbi viia esimene kohtumine. Taolise kokkusaamise eesmärgiks on luua üksikpillimeestele ja nendest moodustatud pillimängukooslustele vaba, ilma esinemispingeta enesetäiendamise ja koosmusitseerimise võimalus. Kahepäevane ettevõtmine koondab igas vanuses ja igasuguse mängutasemega muusikuid, kes mängivad nii kromaatilistel kui ka diatoonilistel (rahva)pillidel ja teevad seda üheskoos.
Kaks tegutsemist täis päeva
Esimene päev algas õpitubadega, kus kogenud juhendajate Ott Kaasiku ja Tanel Sakritsa käe all õpiti üheskoos selgeks mitmed pärimuslikud palad. Õppetöö käis (rahva)pillimehele omasel kuuldelisel teel õppides. Igaüks sai panustada täpselt nii paljuga, kui tal oskusi sel hetkel kaasas oli. Õpitubadele järgnes lühike esitluskontsert, kus eri paigust ja erineva taustaga muusikud said tutvustada oma maailmavaadet muusikasse ja hetkes loomisesse, jämmimisse.
Akadeemilise päevakava järel oligi järg päriseluliste tegevuste käes – algas tõeline koosmängumõnu suuremates ja väiksemates puntides samaaegselt. Õhtu jooksul kujunes välja kaks jämmituba – Mooste folgikoja fuajees jämmisid lärmakamad pillimehed lärmakamatel pillidel ning suures saalis kogunesid tundideks ühiselt musitseerima intiimsema kõlaga pillid.
Pühapäeval koguneti taas ühisesse suurde ringi ning eestmängija rolli kutsuti neid, kes osavõtjatest soovisid oma lemmiklugu teistele edasi õpetada. Oli meeliülendav nädalavahetus pillimängijatele, kellel oli hädasti sellist kokku tulemist vaja.
Milles seisneb jaanuarijämmi laiem mõju?
Jaanuarijämm toetab oma tegevustega rahvakultuuri toimimise loomulikkust. Praktilisi oskusi, seal hulgas pillimängukunsti on antud suulisel teel edasi vanemalt nooremale, rohkem kogenumalt vähem kogenumale. Seega on ülitähtis, et ühises ruumis kohtuksid pillimängijad põlvkondade üleselt, vanusegruppe piiritlemata. Et õppimine toimuks vahetult ja päriseluliste tegevuste toel. Pedagoogilises plaanis on oluline, et see, kes teab ja juba oskab, näitab ette sellele, kes veel ei tea ja ei oska. Oluline ei ole mitte niivõrd see, millist muusikat üheskoos tehakse, vaid see, KUIDAS seda tehakse. Selle “kuidas” oleme pärinud oma esivanematelt. Jaanuarijämm püüab kõike seda eelpoolnimetatut elus hoida.
Krista Sildoja
Jaanuarijämmi korraldaja
Comments are closed.