1988. aasta 24. septembril toimus esimene Eestimaa Rahvuste Foorum, mil Eestis elavate etniliste rühmade esindajad otsustasid teadlikult ja vabatahtlikult toetada eestlaste võitlust riikliku iseseisvuse eest. Samal päeval loodi Eestimaa Rahvuste Ühendus (ERÜ), mida on juhtinud Hagi Šein, Ants-Enno Lõhmus, Jaak Prozes ja Timur Seifullen. 2019. aastast juhib ERÜd Natalia Ermakov. Uurisime talt ERÜ mineviku, oleviku ja tuleviku kohta.
ERÜ on jõudnud 33. eluaastasse ning eestlaste jaoks on iseseisvus muutunud iseendastmõistetavaks. Mis on nende aastate jooksul muutunud nii ERÜ tegevuse kui Eestimaa Rahvuste foorumi sisus?
33 aasta jooksul on olnud nii tõuse kui mõõnu, kuid ERÜ tegevus ja areng on toimunud vastavalt põhikirjale. ERÜ esindab Eesti vähemusrahvuste huve, säilitab, arendab ja tutvustab siin elavate vähemusrahvuste emakeelt ja kultuuri, hoiab nende identiteeti ja tavasid. Samal ajal aitame oma võimaluste piires kaasa Eesti ühiskonna demokratiseerumisele ja tasakaalustatud arengule. Eestlaste jaoks on iseseisvus praegu endastmõistetav, kuid ei tohi unustada ERÜ liikmete teadlikku ja vabatahtlikku panust sellele kaasaaitamisel.
Juba teist aastat korraldame Eestimaa Rahvuste Foorumit koostöös Eesti Folkloorinõukoguga, kus mõtleme väljakutsetele ja arengule, mida nõuab kaasaeg. Siiani on see meil õnnestunud hästi ja usun, et edaspidi teeme üheskoos ühiskonna arendamisse palju head.
Foorumil kõneles ERÜ algusaegadest selle esimene juht Hagi Šein. Mis tema kõnes kõige enam Sind kui praegust juhti kõnetas, puudutas või liigutas?
Hagi Šeini kõne puudutas mind väga. Väga mõtlemapanev on, kuidas erinevate rahvuste intelligents, kaasmõtlejad panid julgelt tulevikku vaadates ning oma kultuuri säilitades õla riigi arendamisse.
Liigutas ka lugu president Lennart Meri toetusest, kaasamõtlemisest ning diskussioonidest ERÜ koosolekutel, mis toimusid regulaarselt presidendilossi keldrisaalis. Meie saatust mõjutavad kindlasti ka kohtumised ja vestlused andekate ning tarkade inimestega. Mul on olnud au kohtuda ka president Lennart Meriga presidendilossis ja arutleda soome-ugri keelte ja kultuuri teemadel. See kohtumine on andnud mulle palju inspiratsiooni ja julgust tegeleda erinevate kultuuride arendamisega.
Millest kõneleme või mille üle diskuteerime foorumil 10 aasta pärast?
Eestimaa Rahvuste Ühenduse algatusel võeti 1993. aastal menetlusse kultuuriautonoomia seadus ja asutati Vabariigi Presidendi Rahvusvähemuste Ümarlaud. Ma väga usun ja loodan, et see taastatakse – meile on oluline, et riigipea suhtleb meiega ja mõtleb ühistel teemadel kaasa. Loodan, et 10 aasta pärast diskuteerime me keelte ja kultuuriteemadel, jagame oma kogemusi noorema põlvkonnaga ning nemad jätkavad juba omakorda väärikalt meie tegevust.
Tänavuse foorumi teema oli laste ja noorte kaasamine. Mida väärtuslikku sa neist sõnavõttudest kõrva taha paned ja milliseid järeldusi nende ettekannete põhjal saab teha?
Tänavuse Foorumi teema oli väga aktuaalne ja oluline. See on kõikide organisatsioonide jaoks suur väljakutse. Minu meelest algab kõik armastusest oma keele ja kultuuri vastu. Kui see seeme on inimeses olemas, siis ta kindlasti tuleb oma juurte juurde. Selline inimene austab ja väärtustab mitte ainult oma, aga ka teisi keeli ja kultuure. Palju sõltub meist, keda me kasvatame ja millise ühiskonna me üheskoos ehitame. Koostöö on põhiline: perekond, haridus, ühiskond ja riik.
Comments are closed.