Eestis elab 210 erinevat vähemusrahvust, kuid Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse on kantud vaid kaks elavat traditsiooni: ukraina lihavõttemunade (põsanka) kaunistamine ning Vormsi olavipäev. Saame kokku, et astuda esimesed sammud selleks, et meie pärand oleks talletatud ka järgmistele põlvedele.
Millal? 17. aprillil kell 15-18
Kus? Eesti Rahvakultuuri Keskus (Vilmsi 55, Tallinn)
Kava
14:45 Registreerumine
15:00 Mis on vaimne pärand?
15:30 Elava pärandi vurr: sukeldume oma pärandisse
15:50 Paus
16:00 Teeme koos läbi ideekavandi koostamise
17:20 Paus
17:30 Minu pärandi teekond nimistusse
18:00 Lõpp
Kodutöö: enne töötuppa tulemist palume mõelda välja, millise oma kogukonna kombe, oskuse või nähtuse kohta soovid hakata tegema vaimse pärandi nimistu sissekannet.
Elav pärand võib olla nii tantsimine kui pillimäng, pidustus kui püha, käsitöö tegemine kui keha kaunistamine, toidu valmistamine kui ka kasvatamine, oma keel või selles jutustamine või laulmine, usk kui ka looduse tundmine, mõni töövõte või mängimine. See komme, tava, oskus või teadmine peaks kuuluma Sinu kogukonna ellu juba kolm põlvkonda. Kogukond võib olla suur nagu rahvus või väiksem, näiteks piirkonna või muu tunnusega seotud. See on Sinu valida.
Osalemine on tasuta. Registreerumine kuni 15. aprillini: info@folkloorinoukogu.ee
Töötuba korraldavad Eesti Folkloorinõukogu ja Eesti Rahvakultuuri Keskus.
Kontakt ja lisainfo:
Kristi Pumbo
Folkloorinõukogu projekti- ja teabejuht
56 609 136
Comments are closed.