Tallinna tantsuklubi esimene kokkusaamine toimus 30 aastat tagasi – aastal 1991 Tallinna Vanalinna Muusikamajas. 2021. aasta detsembris tähistati samas paigas väärikat sünnipäeva ning tantsuklubi algusaegu meenutasid nii senised eestvedajad kui innukad osalejad. Eesti Folkloorinõukogu tunnustas tänavu Tallinna tantsuklubi aasta korraldaja tiitliga. Mis põhjusel preemia just neile omistati, aitavad mõista Tallinna tantsuklubi praegused eestvedajad Leanne Barbo ja Jaan Sarv.
Kui tahta selgitada inimesele, kes tantsuklubist mitte midagi ei tea, siis – mis asi on tantsuklubi?
Tantsuklubi on oma olemuselt linna kolinud külapidu, kus külakogukonna asemel kohtuvad need inimesed, kellele meeldib rahvatants ja -muusika. Kõik on oodatud, olgu noor või vana, julge või häbelik. Tantsime eelkõige eesti tantse ja alati pillimehe ehk elava muusika järgi. Sekka juhtuvad ka mõned tantsud naabermaadest ja kaugemaltki. Tantsude õpetamist peo käigus tuleb ette harva, seepärast soovitame pidada silm peal neil, kes hästi tantsivad ja neilt õppida. Tallinna tantsuklubi on nüüdseks juba 30 aastat tegutsenud rahvamuusika- ja rahvatantsuklubi. Algusaastatel tegutseti Vanalinna Muusikamajas ja Kloostri Aidas, nüüdseks on kokkusaamised jõunud Hopneri majja.
Kõrvaltvaatajale tundub, et tantsuklubi on justkui iseorganiseeruv sündmus, mida juhib kindlas jõesängis nähtamatu käsi. Kas 30 aasta jooksul on olnud ka olukordi, kus klubi tegevuse lõpetamine on olnud täiesti tõsiselt päevakorral?
Kõik spontaanne on väga hästi ette valmistatud. Lisaks tantsuklubi otsesele vastutavale poolnähtamatuks jääda soovivale korraldajale on olemas väiksem ring abikorraldajaid, kaasmuusikuid ning suurem ring seltskonda, kes on valmis korraldajaid asendama, uusi tantsijaid integreerima, lauda katma, tantse ette näitama ja kõigiti ürituse sujuva toimimise eest hoolt kandma. Eks kõikjal on olnud tantsuklubides paremaid ja kesisemaid aegu, paljudes kohtades on klubisid juurde tekkinud, mõned on vahepeal ka kadunud. Tallinnas on tantsuklubi toimunud kogu aja siiski järjepidevalt.
Tallinna Tantsuklubi sünnist täitus tänavu 30 aastat. Kas nende aastate jooksul on toimunud muutusi tantsuklubi eesmärkides?
Õieti mitte. Eri aegadel on tantsuklubis olnud küll korralduslikult erinevaid lähenemisi, aga eesmärgid on algusest peale ikka samad – et eesti rahvatants kestaks ning et inimesed õpiksid seda tantsima ja mängima ning oma elu osaks pidama – seda kõike veel meeldivas seltskonnas. Tantsuklubist on välja kasvanud ka traditsioonilise tantsu festivali Sabatants meeskond, kes kord aastas suurt festivali ja vahepeal ka väiksemaid üritusi korraldades neidsamu eesmärke veelgi kõrgemale seab.
Tallinna Tantsuklubi sai tänavu Folkloorinõukogult aasta korraldaja tiitli. Kuidas teile seestpoolt näib, mille eest sellise tunnustuse pälvisite?
Meil on au jätkata püha üritust, mille lükkas 1991. aastal käima Celia Roose koos sõpradega, jätkasid Õie ja Ain Sarv ning seejärel Meelika Hainsoo. Meile endile tundub tantsuklubi niivõrd oluline ettevõtmine, et 30 tegutsemisaasta järel võiks tantsuklubi vabalt seada üles UNESCO maailmapärandi nimistu kandidaadiks. Võib-olla aitab Folkloorinõukogu tunnustus ja tähelepanu sellele eesmärgile lähemale jõuda.
Comments are closed.