Kuigi Baltica foorum jäi septembrisse, ei lase me sellel peetud ettekannetel vajuda unustuste hõlma. Vastupidi – selleks, et ammutada ka tagantjärele uusi teadmisi, tuletada meelde unustatut ja saada innustust teiste eeskujust, on kõik foorumi päevad järelvaadatavad. Pimedatel sügisõhtutel on ikka kasulik vaimu turgutada!
Mida põnevat kuulata-vaadata saab?
- Eestlaste etnogenees – mäng määratlemata arvuga osalejatele. Anti Lillak
Eesti inimasustuse 11 000 aasta pikkuses ajaloos on toimunud mitmeid siinse rahva geneetilist portreed kujundanud migratsioone. Kuna tänapäevaste eestlaste rahvusliku identiteedi üheks nurgakiviks on keel, siis on ka etnilise ajaloo uurimises enim tähelepanu pööratud just soomeugrilastest sisserändajatele. Viimastel aastatel on arheogeneetika, arheoloogia ning ajalooline keeleteadus avaldanud uusi andmeid ja tõlgendusi Eesti rahvastiku keerukas kujunemisloos, milles on olnud rohkem osalejaid kui arvatagi võiks.
- Eesti ja läti kirjakeele ühisosast. Kristiina Ross
Balti kultuuriruum jaguneb keelelisest aspektist kaheks selgesti eristuvaks osaks: tänapäevasest Eesti-Läti piirist lõuna poole räägitakse indoeuroopa keelkonda kuuluvaid balti keeli, sellest põhja pool uurali keelkonda kuuluvaid läänemeresoome keeli. Ajalooliste sotsiaalpoliitiliste arengute tulemusel on aga läti ja eesti keelekogukonnad sajandeid olnud tugevas saksa kultuuri mõjuväljas, mis on mõjunud sarnastavalt ka kahele keelele. Ettekandes tutvustatakse mõningaid balti ja läänemeresoome keelte piiri ületavaid näiteid, mis üheskoos liidavad omavahel tugevamini ühte läti ja eesti keele, jättes leedu ja soome eemale.
- Etnogenees ja arhailine usund. Madis Arukask
Oma ettekandes kõneleb Madis Arukask üle 2000 aasta tagasi aset leidnud soome-ugri ja balti rahvaste liikumisest Läänemere suunas ning sellega seotud keskkonna, elatusviiside ja uskumuste muutumisest. Arukask oletab, et enesemääratluses oli siis etnilisest kuuluvusest olulisem elatusviis ning sellest lähtuvad uskumused.
- Eesti rahvarõivastest kui pärandist ja nende märgilisest tähendusest taasloome võtmes. Inna Raud
Täna taasloome end kõnetava piirkonna rahvarõivaid, sest kultuur, milles need välja kujunesid, on jäänud 100-300 aasta taha. Sageli lähtume oma tegevuses muuseumidesse kogutust, mis tähendab, et otsene põlvest põlve edasiantav teave on katkenud. Miks tasandi küsimuse kaudu nüanssidele tähenduse leidmine või loomine on aluseks väärtushinnangute tekkele? Inna Raud on püüdnud tajuda 19. sajandil elanud inimese mõttemaailma, nähes esemetes praktilist, esteetilist ja ka tähenduslikku funktsiooni ning nende kaudu märke kas ratsionaalsusest, taotlustest või traditsioonide hoidmisest.
- Keskaja kokakunst, representatsioon ja mälu. Inna Jürjo
Tänu kirjalikele allikatele saab keskajast alates lähemalt jälgida kokakunsti arengut Eestis. Peen köök ja toidunautimine iseloomustasid tollaseid pidusööke. Keskaja pidusöögi toiduvalikut kujundasid prestiiživajadus ja väljapaistmissoov, samuti mitmesugused tavad ja tõekspidamised. Iseäranis kõrgelt hinnatud olid sellest tulenevalt lihatoidud. Kokakunst ja pidusöömingud suhestusid mälu-mäletamise ja mälestamisega, toidul oli tähtis roll suhtlemisel lahkunutega.
- Eesti laulutraditsioon. Janika Oras
Janika Oras tutvustab laulude kaudu eesti laulutraditsiooni muutumist läbi aja, alates meie ajaarvamise algusest kuni 20. sajandini. Enamus näiteid on läänemeresoomlaste ühisest regilaulutraditsioonist, milles Eesti piires võib leida mitmeid erinevaid kohalikke stiile. Ajas rännates jõuame suure stiilimuutuseni 19. sajandi teisel poolel, kui vana algriimilise salmideta laulu vahetas välja uuem, lõppriimi ja salmidega rahvalaul.
- Baltimaade instrumentaalmuusika. Valdis Muktupavels
Valdis Muktupavels teeb ülevaate Balti rahvaste rahvapillidest – mida on igal rahval teistest erinevat, mida ühist.
- Eesti pärimustants. Sille Kapper
Eesti pärimustants 15 minutiga! Tantsulis-muusikaline kostümeeritud ülevaade eestlaste pärimusliku tantsimise ajaloost alates kõige varasematest teadetest (12. saj), peatudes talurahva tantsukultuuri erinevatel arengujärkudel ning jõudes välja pärimustantsu ilminguteni 20.-21. saj harrastus- ja tantsuklubide kultuuris. Idee ja stsenaariumi autor Sille Kapper, teostus MTÜ Rahvakunstiselts Leigarid.
- Sanditamistraditsioon – väljasurnud või ikka veel elus? Kristi Pumbo
Ettekanne käsitleb Eesti Folkloorinõukogu poolt algatatud aktsiooni “Hakkame santima!” ellukutsumise tagamaid ning seniseid suuremaid õnnestumisi. Kristi Pumbo puudutab nii Eesti sanditamistraditsiooni minevikku kui olevikku.
- Traditsioonilise Kihnu pulma taaselustamise kogemusest. Ingrid Rüütel
Kihnu pärimuspulm on oma olemuselt sugukonnapulm, põhinedes sugukondlikel tavadel ja eelkristlikel usukujutelmadel. Kahe otsaga või kahe poolega pulm peetakse eraldi pruudi ja peigmehe kodus, kusjuures pulma kesksed tseremooniad toimuvad mõlema poole suguvõsa osavõtul ning vanade regivärsiliste pulmalaulude saatel. Käesoleval sajandil on Kihnus peetud kolm traditsioonilist pulma, mis toimusid Kihnu Kultuuriruumi organiseerimisel ja Kultuurkapitali rahalisel toel.
- Baltica rajajoonel – seatud sihid ja mõjuvad muutused. Kristin Kuutma
Kristin Kuutma võtab vaatluse alla Baltica alguse, milles ta ka ise osales rahvamuusikaansambli Leegajus liikmena ning toonases Rahvaloomingu Majas / Teaduslikus Metoodikakeskuses toimetajana töötades. Toonased ideaalid ja püüdlused on tänaseks teisenenud erinevate nüansside tagajärjel. Kuutma usub, et Baltica olemuslikuks küsimuseks on võime ja vajadus kaasata Läti ning Leedu osapooli igal suunal ja tasemel.
- Külaelust ja muusikalisest pärimusest Kagu-Eesti Mooste näitel. Krista Sildoja
Oma ettekandes arutleb Krista Sildoja järgmistel teemadel:
– Kas tänapäeval on võimalik taastada traditsioonilise pillimängu rahvapärane funktsioon?
– Kas lavakultuuri kõrvale mahub ka kodune musitseerimine?
– Kas koolisüsteem aitab rahvamuusika päriselu osakssaamisele kaasa?
Lähemalt vaadeldakse Mooste Rahvamuusikakooli tegemisi, kui näidet ühest katsest taaselustada rahvapärase pillimängu ehe ja elujõuline järjepidevus.
- Kuidas seletada midagi, mida kunagi näinud ei ole? Helle-Mare Kõmmus
Helle-Mare Kõmmuse ettekanne on põgus tagasivaade teekonnast, mis läbi käidud oma tantsu otsides. On olnud toredaid leide fotol või filmilindil ja põnevat lugemist kirja pandud tekstis. Kuid mis oli päriselt? See jääb lõpuni tabamata, aga jätab võimaluse jutustada oma lugu oma tantsust.
- Veebiüritus kui võimalus, mitte takistus. Helin Pihlap
2020. aasta sügisel toimus koroonapiirangute tõttu Tartu Noorte Folkloorifestivali asemel veebisaade Tartu Folk-Off 2020. Ettekanne tutvustab veebisaate loomise ja läbiviimise telgitaguseid ning võrdleb festivali ja veebisaate võimalusi ja tulemusi.
- Vestlusring: Folkloori arhailised vormid tänapäeval: teoreetilised ja praktilised eeldused, asjakohasus, probleemid ja ohud
Comments are closed.