Euroopa kultuuripärandiaasta annab teatepulga üle laulu- ja tantsupeoaastale

Euroopa kultuuripärandiaasta annab teatepulga üle laulu- ja tantsupeoaastale

Homme, 4. detsembril algusega kell 12.30 annab Euroopa kultuuripärandiaasta teema-aasta teatepulga üle järgmisele, laulu- ja tantsupeoaastale. Euroopa kultuuripärandiaasta tänusündmusel võetakse kokku aasta erksamad hetked, tõstetakse esile sadade aasta jooksul toimunud kultuuripärandit väärtustavate sündmuste korraldajaid, kes on andnud oma panuse Euroopa kultuuripärandiaasta õnnestumisse.

Aasta võtavad kokku kultuuriminister Indrek Saar, Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie, Eesti Folkloorinõukogu tegevjuht Monika Tomingas ja Euroopa kultuuripärandiaasta juht Eestis Annela Laaneots.

„Euroopa kultuuripärandiaasta jooksul toimunud sündmustel oli tuhandeid kaasalööjaid, kaasavad sündmused panid noori mõtlema kultuuripärandile, seda enese jaoks tõlgendama, inspiratsiooni leidma ja oma loomingus kasutama,“ ütles Euroopa kultuuripärandiaasta juht Eestis, Annela Laaneots. „Usume, et suutsime kultuuripärandi teema muuta järgnevale põlvkonnale, kes meie pärandit edasi kannab, atraktiivsemaks.“

Kõik Euroopa kultuuripärandiaasta kuud olid sündmustest tulvil, toimus eriilmelisi ettevõtmisi. Noorte kaasamiseks kultuuripärandi kogumisse, tõlgendamisse toimus kogu aasta jooksul viis üleriigilist pärandikogumisaktsiooni. „Koolipärimus 2018“ tulemusena laekus 3717 täidetud vastusankeeti õpilaspärimusest. „Usume, et kogumisaktsiooni raames toimunud kaasav tegevus aitas edastada ühiskonnale ja noortele sõnumit, et ka noored on pärimuskandjad ja nende pärimus on väärtuslik,“ ütles „Koolipärimus 2018“ eestvedaja Reet Hiiemäe.

Päranditegijate kogumiskonkursile, kuhu esitati videoid, jutte või helisalvestisi kodukoha pärandipaikadest, laekus kokku 43 tööd, nendest kaks jõudis ka üle-euroopalise konkursi kümne parema sekka. Pärandikogumisaktsiooni „Püüa vanaema lood purki“, mille eesmärgiks oli koguda igalt eesti vanema põlvkonna inimeselt vähemalt üks tema jaoks oluline lugu või laul, esitati 98 tööd. Suhtluskultuurikuu meemikonkursile esitati 93 tööd. „Märka marti!“ sanditamiskombestikku jäädvustav pärandikogumisaktsioon veel kestab.

Märtsist novembrini toimus Tallinna Keskraamatukogus kohtumiste sari „Muinasjutt algab..”, kus ajaloolane ja kirjanik Milvi Martina Piir rääkis populaarsete muinasjuttude ajaloolisest „algusest”, nende kujunemisest, muutumisest ja taustast.

Üliõpilastele tutvustati neljas Eesti ülikoolis Euroopa ja Eesti vaimse kultuuripärandit – Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja Eesti Maaülikoolis. Üles astusid vaimse kultuuripärandi eksperdid Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, teadusasutustest ja Rahvakultuuri Keskusest ning praktikud kihnu, seto ja võro kultuuriruumidest.

Lõuna-Eestis viis maikuus küladesse pärimusmuusikatoitu Folgilahvka buss, kus ööpäeva jooksul mängiti pärimusmuusikat ja läbiti mitukümmend peatuspaika, kus enamasti kohalikud inimesed kostitasid folgibussilisi omakorda muusikaga.

Avasta Baltimaade mõisad külastusmängus oli võimalik väisata 55 Eesti, 45 Läti ja 31 Leedu mõisat, Euroopa muinsuskaitsepäevad viisid eksklusiivsete ekskursioonidega külastajaid kümnetesse pärandpaikadesse. Eesti 100 aaret oli selle suve kõige põnevam seiklusmäng, kus saab kuni 2019.aasta sügiseni avastada Eestimaa põnevaid kohti ja vastata nende kohta käivatele küsimustele.

Kultuuripärandi teemal arutleti kümnes linnas üle Eesti kui Euroopa Päeva raames toimusid kultuuripärandi-teemalised diskussioonid. Kultuuripärandi arutelud toimusid ka Tallinna Vanalinna Päevadel ja Metsaülikoolis.

Teeme Ära talgupäev tõi Euroopa kultuuripärandi aasta raames avalikkuse tähelepanu alla piirkondlike toidutraditsioonide väärtustamise, kutsudes üles talgujuhte ja talgulisi katma talgulauda piirkonna, hõimu- või rahvustoitudega. Sellest üleskutsest sündis rikkalik veebiretseptiraamat, mis võimaldab talguliste saadetud põnevaid retsepte siiani uudistada ja ise järgi proovida.

Juuni algus tõi rõõmu ja silmailu paljudele, kes Euroopa avatud aedade algatusest osa võtsid. Prantsusmaa eestvedamisel 2003. aastal alguse saanud aiafestivaliga ühines tänavu 2706 aeda 16 riigist, mida külastas 2 miljonit inimest. Ka meie koduriik Eesti osales esmakordselt selles toredas ettevõtmises.

„Sajaga seltsis“ festival tõi augusti esimestel päevadel kokku kultuurirahvast Lätist, Suetukist, Krasnojarskist, Peterburist, Krimmist, Kiievist, Londonist, Torontost, Luxemburgist, Melbourne´ist, Portlandist, Moskvast, Minskist, Soomest, Tverist, Valgevenest.

August oli Euroopa kultuuripärandiaasta suhtluskultuurikuu, kus läbi õpitubade, sotsiaalmeedia ja Arvamusfestivali arutelude anti juhiseid kiusuvabaks suhtluskultuuriks.

Rahvuskultuuride kuus septembris toimusid Eesti eri paikades sadakond rahvuste päevale pühendatud kontserti, näitust, loengut ja töötuba, kus tutvustati erinevate rahvuste kultuuripärandit.

Üle-euroopalise rahupäeva puhul helistati 21. septembril Euroopa riikides kellasid, kaasa arvatud 36 kirikus üle Eesti.

Oktoobris, üle-euroopalisel tööstuspärandikuul, sai väisata ka Eestis tööstuspärandiobjekte.

Teadvustamaks seda, et mardid on kodudesse õnne toovad esivanemate hinged, toimus 9. novembril üleriigiline mardisandijooksmine. „Hakkame santima!“ aktsiooni raames toimus septembrist-novembrini kokku 31 sanditamiskombestiku koolitust üle Eesti. Mardikombestiku tagamaid ja näpunäiteid mardijooksmiseks andsid ka neli 9-minutilist õppevideot ja väga menukaks osutunud 16-leheküljeline Mardiraamat. 10. novembril toimus Tartus rahvusvaheline konverents, kus sai tutvuda ja arutleda India, Läti, Valgevene, Eesti, Vene ja Itaalia sanditamiskombestiku üle.

Kogu Euroopa kultuuripärandiaasta vältel toimus mitmeid kultuuripäranditeemalisi konverentse ja lisaks eelpooltoodud üleriigilistele sündmustele ka ohtralt kohalikke kultuuripärandit esile toovaid ettevõtmisi.

Üle-euroopalise Euroopa kultuuripärandiaasta eesmärk oli julgustada inimesi tutvuma meie rikka ja mitmekesise kultuuripärandiga, väärtustama selle eripära ning märkama kultuuripärandi rolli ühiskonnas laiemalt.

Euroopa kultuuripärandiaasta tegevusi koordineeris Eestis Muinsuskaitseamet koostöös Eesti Folkloorinõukoguga.

Euroopa kultuuripärandiaasta tänusündmus aasta jooksul sündmusi korraldanutele, kus teema-aasta teatepulk antakse üle laulu- ja tantsupeoaastale, toimub Tallinna Lauluväljaku Sammassaalis 4. detsembril algusega kell 12.30.

Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 sündmustega saab tutvuda aasta kodulehel www.parandiaasta.ee.

 

Kommenteerimine pole lubatud